Hoiatus põhineb PPA esitatud rikkumisteatel ja teenistusliku kontrolli tulemustel. Kontroll näitas, et vaadeldud päringud olid seotud PPA ülesannetega ning valdav osa neist oli sisuliselt põhjendatud. Samas selgus, et mõnel juhul ei olnud terviseandmete küsimise õiguslik alus, vajadus või ulatus piisavalt selge. Samuti vajab ühtlustamist ametnike arusaam sellest, millal ja milliseid terviseandmeid võib küsida ning milline roll on seejuures inimese nõusolekul.
Terviseandmed on tundlikud ja vajavad seetõttu erilist kaitset. Enne nende küsimist peab olema selge, milleks andmeid vaja on, milliseid andmeid ja millise ajavahemiku kohta küsitakse ning kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka inimese eraelu vähem riivaval viisil. Andmeallikat ei tohi valida üksnes selle järgi, kust on teavet kõige lihtsam saada.
PPA on puuduste kõrvaldamiseks koostanud tegevuskava, mis hõlmab ametnike täiendavat koolitamist, terviseandmete päringute kontrolli ja kooskõlastamise ühtlustamist, nõusolekute paremat dokumenteerimist ning infosüsteemide arendamist.
"Politsei- ja Piirivalveamet on ilmnenud puudusi ise põhjalikult analüüsinud ja kavandanud konkreetsed sammud olukorra parandamiseks. Meie eesmärk on toetada PPA-d sellise töökorralduse kujundamisel, mis võimaldab täita politsei ülesandeid, kuid tagab samal ajal terviseandmetele tugeva kaitse," ütles Andmekaitse Inspektsiooni jurist Hannamari Bachmann.
AKI hinnangul aitavad kavandatud sammud muuta terviseandmete töötlemise PPA-s selgemaks ja ühtlasemaks. Hoiatuses rõhutas inspektsioon, et PPA-l tuleb tagada terviseandmete töötlemise praktika kooskõla andmekaitsenõuetega. Kui hoiatuses välja toodud tähelepanekutega ei arvestata, võib see kaasa tuua ettekirjutuse andmetöötluse peatamiseks või puuduste kõrvaldamiseks.