Koolis võivad kaamerad olla vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, mis näeb ette, et koolis on videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Valvekaameraid tohib kasutada vaid ruumides, kus on turvalisuse tagamine reaalselt põhjendatud.
Puhkeruumides, riietusruumides ja tualettruumides ei ole kaamerate kasutamine lubatud. Samuti ei ole põhjendatud nende kasutus klassiruumides, kus viibitakse suure osa ajast ning seda pidevalt, mitte ajutiselt nagu seda võib öelda sissepääsude juures viibimise kohta.
Koolides paigaldatud kaamerate reeglid peavad olema paika pandud kooli kodukorras, sh kes saab salvestisi vaadata, kui kaua neid säilitatakse ning kuidas üldiselt selliselt kogutud isikuandmeid töödeldakse. Lisaks peavad olema paigaldatud ka teavitussildid enne videovalve ala algust.
Kui kaameraid soovitakse kasutada ka vara kaitseks, siis tuleks tugineda isikuandmete kaitse üldmäärusele ja õigustatud huvile. Sellisel juhul tuleb koolil läbi viia õigustatud huvi hinnang. Õigustatud huvi hinnangu koostamise kohta saab täpsemalt lugeda meie õigustatud huvi juhendist.
Haridusasutus võib õpilaste nimekirja avalikustada, kui selleks annavad nõusoleku nimekirjas olevate alaealiste õpilaste seaduslikud esindajad (s.o lapsevanem või eestkostja) või täisealised õpilased ise. Sõltumata nõusoleku olemasolust soovitame õpilaste nimekirju mitte avaldada.
Lisaks saab iga kool ise otsustab kas, kuidas ja kus avaldada koolilõpetajate nimekirjad. Koolilõpetajate nimekirjade avaldamine on üldjuhul pikaaegne tava ja käsitletav traditsioonina. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab võimaluse koolile kehtestada sisemise töökorralduse reeglid hoolekogu ja õpilasesindusega kooskõlastatud kodukorras. Selles võib ka reguleerida, millistel tingimustel avalikustatakse hooajaliselt (kooli minevate ja kooli lõpetavate õpilaste) nimekirjad.
Enne andmete avaldamist peavad saama siiski need, kes ei soovi enda nime avaldamist, sellest loobuda. Samuti peab jääma isikutele hilisem võimalus paluda avalikustamine lõpetada.
Igal juhul võiks võrgulehel peita konkreetne leht otsingumootoritele, et isikud ei oleks otsingumootoreid kasutades lihtsasti profileeritavad.
Olümpiaadide tulemuste avaldamine on võimalik õigustatud huvi või olümpiaadil osaleja nõusoleku alusel. Kui olümpiaadil osaleja on alaealine, siis nõusoleku saab anda tema seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem. Nõusoleku puhul on oluline meeles pidada, et seda saab alati tagasi võtta ehk kui nõusoleku alusel on hetkel avaldatud osaleja tulemus, siis nõusoleku tagasi võtmisel tuleb osaleja tulemus isikustatud kujul eemaldada.
Kui tulemusi soovitakse avaldada õigustatud huvi alusel, siis tuleb läbi viia ka õigustatud huvi hinnang. Selle kohta saab lähemalt lugeda õigustatud huvi hinnangu juhendist.
Lisaks õiguslikule alusele peab enne tulemuste avaldamist ka selgeks tegema, mis on tulemuste kuvamise eesmärk, kui palju andmeid on vajalik avaldada ning kui kaua neid andmeid avaldatakse. Igal juhul ei saa avalikustada selliseid andmeid igavesti. Igal juhul ei saa avalikustada selliseid andmeid igavesti.
Üldiselt ei ole hinnete ja tulemuste jagamiseks muud võimalust kui eelnev nõusolek (alaealiste puhul seadusliku esindaja nõusolek). Küll aga võib olla põhjendatud klassi väiksemas grupis parimate välja toomine või ühine vastuste arutamine kui see on õppetöö seisukohalt vajalik. Sporditulemuste osas soovitame täpsemalt siseregulatsiooniga (kooli kodukorras) välja tuua paremiku välja toomine. Küll aga ei ole põhjendatud kõikide tulemuste nimeline avalikustamine kogu koolile. Siiski soovitame avaldada hindeid ja tulemusi isikustamata kujul, et õpilased saaks ise oma tulemust teistega võrrelda.
Keegi ei saa keelata erasikul avalikul üritusel pildistamist ning saadud fotot oma pereringis või sõpradega vaatamist (isiklikul otstarbel töödelda). Reeglina on jõulupeod ja kooliaktused avalikud üritused. Kui avalikul üritusel tehakse pilt isiklikuks otstarbeks ja sinna jäävad peale äratuntavalt teised inimesed, pole selle tegemiseks teiste nõusolekut vaja. Kui aga pilti soovitakse avalikustada määramatule hulgale isikutele, näiteks sotsiaalmeedias, siis sel juhul peab olema veendunud, et pildile jäänud isikud on ka sellega nõus.
Kõik inimesed, kes teistest pilte avalikustada soovivad, peavad enne küsima nende nõusoleku. Lisaks tuleb meeles pidada, kui isik ikkagi avalikustab pilte ilma pildile jäänud isikute nõusolekuta, siis vastutab ta ise otse puudutatud isikute ees, mitte kool.
Koolil soovitame avaliku kooliürituse pildistamisel/filmimisel eelnevalt sellest kõiki teavitada ja jätta jäädvustamist mitte soovivate isikute tarbeks ruumi mingi osa kaameraväljast välja. Kooliüritustel pildistamise ja filmimise kohta on soovituslik ka eelnevalt paika panna reeglid kooli kodukorras.
Õpetajal on põhjendatud vajadus õpilasi kaamera vahendusel jälgida, et saaks kontrollida õpilase kohalolekut ning sarnaselt kontaktõppe tunnile jälgida kogu tunni vältel õpilaste käitumist ning tunnis osalemist. Küll aga juhul, kui on mõjuv põhjus, miks ei saa pilti jagada (nt andmemahu või internetiühenduse probleemid), siis ei saa see olla põhjuseks lapse puudujaks märkimisel, vaid tuleb leida muu võimalus õpilase kontrollimiseks (nt aktiivne vestlus õpilasega).
Reaalajas veebitunni läbiviimine on avalike ülesannete täitmine ja ei vaja eelnevaid nõusolekuid. Kui aga tundi soovitakse salvestada, siis peaks olema selleks kas kõigi nõusolek või peab selle korraldama nii, et salvestatakse vaid need isikud, kes on andnud selleks nõusoleku. Ka kontaktõppe tundi ei ole võimalik kellelgi hiljem nö järele vaadata. Küll aga võib salvestada loengu vormis tunde, kus õpilased ei osale.
Haridusasutus on üldjuhul avalik koht, kuid avalikuks ei saa pidada klassiruumis/rühmas toimuvaid tunde, mis on mõeldud kindlale grupile lastele. Haridusasutuse avalikus ruumis (nt õueala) ja avalikel üritustel (nt aktustel), võib ilma nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid eelnevalt tuleb tagada teavitus kohapeal, et isikutel oleks võimalus ise otsustada, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte.
Samuti võivad lapsevanemad ja kõik teised inimesed (aga mitte juriidilised isikud) lasteasutuses ja koolis pildistada ja filmida enda tarbeks ilma, et selleks oleks vaja kelleltki luba küsida. Kuid enda tarbeks tehtud pilte ja videoid ei või hiljem ilma pildilt/videolt tuvastatava inimese nõusolekuta avalikustada
Kui kool või lasteasutus soovib teha ise lastest fotosid avalikustamise eesmärgil (nt kooli kodulehel) on soovitatav päevasündmuste kajastamiseks valida fotod, kus lapsed ei ole tuvastatavad (nt on seljaga). Kui soovitakse välja tuua mõni laps nimeliselt ja fotoga (vanema teadmisel ja eelneval nõusolekul), siis valida ainult eesnime kasutamine ja avalikustada kõik sellised postitused nii, et need ei oleks otsingumootoritele leitavad. Teistsugune avalikustamine võib ohustada laste turvalisust.
Kõik, mis puudutab muul juhul (nt kutsetega üritusel) pildistamist ja fotode avalikustamist, siis on selleks vajalik isikute või nende seaduslike esindajate eelnev nõusolek
Tasub ka meeles pidada, et foto on teos ja kohalduvad ka autorikaitse reeglid. Reeglina kellegi teise teose kasutamiseks on vajalik autori nõusolek. Kui teose autorit ei ole teada, siis peaks pigem loobuma selle kasutamisest või kasutamise korral kindlasti lisama viite allikale, kus kohast on foto saadud ning olema valmis foto koheselt eemaldama, kui autor seda nõuab.
Sotsiaalmeediakanalites edasi jagamisel ei ole üldiselt piiranguid, kui postituse edasi jagamise võimalust ei ole sotsiaalmeediakanalis „kinni keeratud“.
Kool tohib küsida tõendit arsti ettekirjutuse kohta, mis kinnitab õpilase põhjusega puudumist. Siiski ei ole lubatud küsida täpset diagnoosi või muid terviseandmeid. Alaealiste isikute terviseandmete küsimisel peab olema alati kaalutlevam ja ettevaatlikum.
Kui toimub nõusoleku alusel isikuandmete töötlemine, siis piisab ühe seadusliku esindaja nõusolekust. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, mistõttu ka ühist hooldusõigust omavate lapsevanemate puhul eeldatakse nende ühist tegutsemist lapse huvides. Ehk, et kui üks lapsevanem on olnud nõus lapse piltide avaldamisega, siis teiselt enam nõusolekut küsima ei pea. Kui aga ilmneb, et teine vanem ei ole nõus, tuleb lugeda, et puudub kehtiv nõusolek.
Samuti võivad ka mõlemad lapsevanemad eraldi küsida koolilt, kuidas kool töötleb lapse isikuandmeid ning küsida koopiat. Lapsevanema õigus saada infot ja anda nõusolekuid lapse isikuandmete töötlemiseks siiski eeldab, et tegemist on lapse seadusliku esindajaga. Kahtluse korral võib kool küsida tõendit, mis kinnitab, et isik on lapse seaduslik esindaja.
Kui lapsevanemad ei suuda lapse andmete töötlemises kokku leppida, tuleb see vaidlus lahendada perekonnaseaduse hooldusõiguse regulatsiooni alusel kohtus. Inspektsioonil ega koolil ei ole õigust eelistada ühe lapsevanema õigust teisele seni, kuni nad ei ole omavahel muus, kui ühises hooldusõiguses, kokku leppinud.
Kui ühel vanemal on lapse osas ainuotsustusõigus (nt haridus- või tervise küsimustes), siis neid puudutavaid otsuseid saab teha üksnes see vanem, aga teisel vanemal on siiski õigus tutvuda lapse vastavate andmetega.
Lapsevanem on reeglina lapse seaduslik esindaja, mis tähendab seda, et tal on õigus otsustada tema isikuandmete avaldamise üle kuni tema 18-aastaseks saamiseni, kui kohus ei otsustanud teisiti.
Eelnev siiski ei tähenda seda, et lapsevanem ei ole kohustatud arvestama lapse huvide ja privaatsusega. Pildi postitamisel tuleks mõelda, kas see pilt võib hiljem lapses tekitada piinlikkust või ebamugavust. Üks kord sotsiaalmeediasse postitatud pilti ei ole enam nii kerge kustutada, kuna pilt võib internetis edasi levida.
Kui õigus annab vanemale vastutuse otsustada oma lapse eest, tähendab see, et iga vanem peaks püüdma seda hinnata ja otsustada erinevates olukordades lapse vaatevinklist lähtudes. Vanemal tuleb mõista, millises seisus on tema lapse arusaamise ja otsustusvõime ning vastavalt sellele toimida, et kaitstud oleks lapse privaatsus, huvid ja tahe. Selgelt last kahjustavate fotode avalikustamisel on õigus inspektsioonil või lastekaitsespetsialistil sekkuda.
Kui laps on vähemalt 13-aastane, siis ei ole vajalik lapsevanema nõusolek sotsiaalmeedia konto loomiseks (IKS § 8 lg 1 ja IKÜM art 8 lõige 1). Alla 13 aastase lapse puhul on tema isikuandmete töötlemine (sh sotsiaalmeedia konto loomine) lubatuks üksnes sellisel juhul ja ulatuses, milleks on nõusoleku andnud selle lapse seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem.
Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada vastavalt lastekaitseseaduse § 27. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.
Samuti on ka kohustus teatada hädaohust olevast lapsest. Hädaohust olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada hädaabinumbril 112.
Mõlemal juhul võib teataja lapse abivajadusega seotud isikuandmeid edastada kohalikule omavalitsuse, lasteabitelefonis Sotsiaalkindlustusametile või politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta. Nendel asutustel on seadusjärgne õigus töödelda lapsega seotud isikuandmeid ning kaitsta abivajava lapse õigusi. Teataja andmed ja teatamise fakt jäävad salastatuks kui ei ole tegemist süüteomenetlusega.
Loe lähemalt
Last updated: 20.12.2023