Isikuandmete töötlemine tervishoiuteenuse osutamisel
Tervishoiuteenuse osutamisel on patsiendi isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemine vajalik. Andmeid kasutatakse näiteks patsiendi terviseseisundi hindamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja tervishoiuteenuse ettevalmistamiseks. Terviseandmeid tohib kasutada ainult vajalikus ulatuses ning viisil, mis kaitseb patsiendi privaatsust ja konfidentsiaalsust.
Oluline on eristada tehnilist juurdepääsu ja õigust andmeid kasutada. See, et töötajal on infosüsteemis võimalik patsiendi andmeid näha, ei tähenda, et tal on õigus neid vaadata. Andmeid võib kasutada ainult siis, kui see on vajalik konkreetse tööülesande täitmiseks.
Andmekaitsenõudeid tuleb järgida olenemata sellest, kus või millisel kujul patsiendi isikuandmeid töödeldakse. Need kehtivad nii raviasutuse ja riiklikus tervise infosüsteemis, e-kirjas ja paberdokumendis kui ka laborisüsteemis, meditsiiniseadmes või muus töövahendis. Mõne süsteemi või tegevuse puhul kehtivad lisaks eraldi nõuded, näiteks juurdepääsu, dokumenteerimise või andmete turvalisuse kohta.
Tutvu tervishoiuvaldkonnas terviseandmete töötlemist käsitlevate korduma kippuvate küsimustega.
Patsiendi isikuandmete töötlemine tähendab kõiki toiminguid, mida nende andmetega tehakse. Patsiendi isikuandmed võivad olla tavalised või eriliiki isikuandmed.
Terviseandmed kuuluvad eriliiki isikuandmete hulka.
Töötlemine toimub juba siis, kui registratuur broneerib vastuvõtuaja või töötaja avab patsiendi haigusloo. Samamoodi on töötlemine tervisenäitajate dokumenteerimine, analüüsi tulemuse sisestamine, saatekirja või retsepti koostamine, andmete vaatamine, salvestamine, muutmine, edastamine, väljatrükkimine ja kustutamine.
Töötlemine ei piirdu ravidokumendi koostamisega. Seda tehakse ka siis, kui patsiendi varasemaid andmeid võrreldakse, ühendatakse või kasutatakse uue teabe loomiseks – näiteks koostatakse nende põhjal ravisoovitus, riskihinnang või kokkuvõte. Ka töötlemise tulemusel inimese kohta loodud uus teave võib ise olla isikuandmed.
Oluline on ka see, et terviseandmed ei teki alles siis, kui arst paneb diagnoosi või teeb kande haiguslukku. Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 2-21-697 kogus tööandja kolleegide tähelepanekuid inimese õhupuuduse, minestamistunde ja vaimse seisundi kohta, koondas need kirja ning saatis töötervishoiuarstile. Kohus käsitas seda terviseandmete töötlemisena. Seega võib inimese tervise kohta tehtud tähelepanek olla terviseandmed ka siis, kui see ei pärine arstilt ega ole veel ravidokumenti kantud.
Tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendi isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, töödelda ilma patsiendi eraldi nõusolekuta, kui seadus seda lubab.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ annab selle õiguse tervishoiuteenuse osutajale, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Patsiendisaladuse hoidmise kohustus tuleneb võlaõigusseaduse §-st 768. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja ja teenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile patsiendi isiku ja terviseseisundi kohta teatavaks saanud andmeid.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ lõike 1 punktide 1–3 kohaselt võib patsiendi isikuandeid sealjuures terviseandmeid töödelda:
- tervishoiuteenuse osutamiseks ja kavandamiseks ning
- seaduses sätestatud ulatuses tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks.
Tervishoiuteenuse osutamiseks võib patsiendiandmeid töödelda näiteks vastuvõtu registreerimiseks, terviseseisundi hindamiseks, uuringute tegemiseks, diagnoosimiseks, ravi määramiseks, retsepti või saatekirja koostamiseks, ravi dokumenteerimiseks ning patsiendiga tema ravi ja tervise kohta suhtlemiseks.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks võib patsiendiandmeid töödelda näiteks patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimiseks ja analüüsimiseks, ravi kvaliteedi hindamiseks ning selliste meetmete kavandamiseks, mis aitavad sarnaseid juhtumeid edaspidi ennetada.
Ei. Patsiendi isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemiseks ei ole alati vaja tema nõusolekut.
Tervishoius tuleneb andmete töötlemise õigus sageli seadusest. Näiteks lubab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹patsiendi andmeid tema nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks ning seaduses sätestatud tingimustel ka teenuse kavandamiseks ja muudel seal nimetatud eesmärkidel.
Oluline on eristada nõusolekut tervishoiuteenuse osutamiseks ja nõusolekut isikuandmete töötlemiseks.
Kui patsient nõustub näiteks läbivaatuse, uuringu või raviga, annab ta nõusoleku läbivaatuseks ja tervishoiuteenuse osutamiseks. See nõusolek puudutab vahetut ravitegevust ega ole sama mis nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Tervishoiuteenuse osutaja ei pea küsima patsiendilt eraldi isikuandmete töötlemise nõusolekut selleks, et vaadata, kasutada ja dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke patsiendiandmeid. Sellise andmetöötluse õiguslik alus tuleneb seadusest.
Patsiendi nõusolek õigusliku alusena
Kuigi tervishoiuteenuse osutamisel ei ole patsiendi nõusolek isikuandmete töötlemise tavapärane õiguslik alus, võib nõusolek olla vajalik aga siis, kui patsiendi andmeid soovitakse kasutada muul eesmärgil.
Näiteks ei anna varasem visiit või ravi iseenesest õigust kasutada patsiendi terviseinfot lisateenuste turundamiseks.Selliseks kasutamiseks on vajalik patsiendi selgesõnaline nõusolek.
Patsiendi nõusolek võib olla vajalik ka tema isikuandmete avaldamiseks kolmandale isikule, kui andmete avaldamiseks ei ole eraldi seadusest tulenevat alust. Sellisel juhul peab patsiendile olema selge, kellele, milliseid andmeid ja mis eesmärgil avaldatakse.
Kui andmete töötlemine põhineb nõusolekul, võib patsient selle igal ajal tagasi võtta ning nõusoleku tagasivõtmine peab olema sama lihtne kui selle andmine.
Jah. Patsiendi isikuandmeid andmeid, sealhulgas terviseandmeid, võib olla vaja töödelda juba enne vastuvõttu. Seejuures tuleb eristada vastuvõtuks valmistumist ja tervishoiuteenuse osutamise kavandamist.
Vastuvõtuks valmistumine
Kui patsient on vastuvõtuaja broneerinud, loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks. Seetõttu võib vastuvõtuga seotud tervishoiutöötaja vaadata enne visiiti neid andmeid, mida tal on vaja vastuvõtuks valmistumiseks. See, millal andmeid töödeldakse, sõltub tervishoiuteenuse osutaja töökorraldusest. Andmeid tohib töödelda ainult tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
Tervishoiuteenuse osutamise kavandamine
Tervishoiuteenuse osutamise kavandamisega on tegemist siis, kui uut vastuvõttu ei ole veel broneeritud ega uut tervishoiuteenuse osutamise lepingut sõlmitud.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ lõike 1 punkti 2 järgi võib saladuse hoidmise kohustusega tervishoiuteenuse osutaja patsiendi andmeid nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks. Kavandamine peab lähtuma sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse eesmärgist, näiteks haiguse ennetamisest, diagnoosimisest või ravimisest.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ lõike 1² järgi laieneb kavandamise õigus perearstiabile ja koolitervishoiule. Eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi puhul peab patsiendiga olema varem sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping.
Tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ei tohi andmeid vaadata igaks juhuks ega üldise taustakontrollina.
Kui patsiendi isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, on varem kogutud tervishoiuteenuse osutamisega seotud eesmärkidel (tervishoiuteenuse osutamiseks või kavandamiseks ning tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks), võib neid vastaval õiguslikul alusel kasutada nende eesmärkide täitmiseks vajaliku andmetöötluse raames.
Samadele õiguslikele alustele ei saa aga tugineda siis, kui andmeid soovitakse kasutada muul eesmärgil.
See ei tähenda, et patsiendiandmete kasutamine muul eesmärgil oleks alati keelatud. Sellise töötlemise puhul tuleb eraldi hinnata, kas selleks on olemas sobiv üldine õiguslik alus ning terviseandmete puhul ka eriliiki isikuandmete töötlemist lubav täiendav alus.
Näiteks ei saa üksnes tervishoiuteenuse osutamisega seotud õiguslikule alusele tuginedes kasutada patsiendiandmeid turunduseks ega tehisintellekti arendamiseks.
Isikuandmete töötlemise ulatus näitab, milliseid patsiendi isikuandmeid tervishoiuteenuse osutaja töötaja oma tööülesande täitmisel kasutab ja milliseid toiminguid ta nende andmetega teeb.
Asjakohase töötlemise ulatuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest tööülesandest ja selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust andmekasutusest.
Praktikas tähendab see muu hulgas hindamist:
- milliseid patsiendi isikuandmeid ja kui üksikasjalikult on vaja;
- millise ravijuhu ja ajavahemikuga seotud andmeid on vaja;
- milliseid toiminguid on andmetega tööülesande täitmiseks vaja teha;
- kellel peab olema nendele andmetele juurdepääs.
Töötlemise ulatuse hindamisel tuleb arvestada ka andmetega tehtavate toimingutega. Andmete vaatamine, kasutamine, kopeerimine, allalaadimine ja edastamine on kõik isikuandmete töötlemise toimingud. Iga toiming peab olema konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Kui tööülesande täitmiseks piisab andmete vaatamisest, ei tähenda see iseenesest, et neid on vaja ka kopeerida, alla laadida või edasi saata.
Näiteks võib vastuvõtu korraldamiseks olla vaja kasutada saatekirjal olevaid terviseandmeid ulatuses, mis võimaldab leida patsiendile sobiva teenuse, eriala või vastuvõtuaja. Patsiendi seisundi hindamisel, diagnoosimisel või ravi määramisel on vajalike andmete ring laiem. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisel tuleks patsiendi isikuandmete kasutamine ja nendega tehtavad toimingud piirata sellega, mis on konkreetse kvaliteedi- või patsiendiohutuse küsimuse hindamiseks vajalik.
Töötlemise vajaliku ulatuse peab tervishoiuteenuse osutaja määrama lähtuvalt oma tegevusest ja tööülesannetest.
Tervishoiuteenuse osutaja kui vastutav töötleja vastutab aga selle eest, et patsiendi isikuandmete töötlemisel järgitakse isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas andmete minimaalsuse põhimõtet.
Patsiendi isikuandmete töötlemine on põhjendamatu või lubamatu, kui tervishoiuteenuse osutaja töötajal ei ole nende vaatamiseks või kasutamiseks tööalast põhjust.
- Lubamatu on patsiendi isikuandmete vaatamine isiklikust huvist või uudishimust. Näiteks ei või töötaja vaadata tuttava, kolleegi või avalikkusele tuntud inimese andmeid selleks, et saada teada, mis temaga juhtus.
- Lubamatu võib olla ka pealtnäha süütu patsiendi isikuandmete töötlemine. Näiteks ei ole lubatud avada kolleegi või muu patsiendi andmeid üksnes selleks, et vaadata tema sünnikuupäeva õnnitlemise eesmärgil, otsida isiklikku telefoninumbrit või saada muud teavet, mida töötajal ei ole oma tööülesannete täitmiseks vaja.
Põhjendamatu on ka patsiendi isikuandmete vaatamine liiga suures ulatuses. Kui tööülesande täitmiseks on vaja ainult piiratud osa andmetest, ei ole üldjuhul põhjendatud tutvuda patsiendi kogu varasema tervise- ja raviteabega.
Kui hiljem ei ole võimalik põhjendada, miks konkreetse patsiendi isikuandmeid töödeldi ja kuidas see oli seotud töötaja tööülesande ning seadusega lubatud eesmärgiga, ei saa sellist andmete kasutamist pidada lubatuks.
Patsiendi õigused isikuandmete töötlemisel
Patsiendil peab olema võimalik aru saada, kuidas tervishoiuteenuse osutaja tema isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kasutab. Patsiendil on õigus küsida oma andmete kasutamise kohta teavet ja kasutada teisi isikuandmetega seotud õigusi. Tervishoiuteenuse osutaja peab vastama tema taotlusele selgelt ja põhjendatult.
Nende õiguste kasutamisel tuleb arvestada tervishoiu eripäradega. Tervishoiuteenuse osutaja peab hoidma patsiendisaladust, säilitama ravidokumente seaduses ettenähtud aja ning täitma teisi seadusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu tuleb iga taotluse puhul kõigepealt välja selgitada, millist õigust patsient soovib kasutada. Seejärel tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses saab taotluse täita. Kui taotlust ei saa täielikult täita, tuleb patsiendile selgitada, millises osas ja mis põhjusel seda piiratakse.
Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile selgelt ja arusaadavalt selgitama, kuidas ta patsiendi isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, töötleb.
Tavaliselt avaldatakse see teave veebilehel andmekaitsetingimustes. Vajaduse korral tuleb asjakohane teave esitada ka patsiendiportaalis, andmete kogumise vormil või vastuvõtukohas.
Andmekaitsetingimuste koostamisel tuleks arvestada, et tervishoiuteenuse osutaja võib lisaks patsientide andmetele töödelda ka:
- patsiendi esindaja,
- kontaktisiku,
- lähedase,
- külastaja või
- muu inimese andmeid.
Sellisel juhul tuleks selgitada ka seda, kuidas ja milleks nende andmeid kasutatakse.
Andmekaitsetingimustest peaks selguma, kes vastutab andmete töötlemise eest ja kelle poole saab küsimustega pöörduda.
Samuti tuleb kirjeldada:
- milliseid andmeid ja mis eesmärgil kasutatakse,
- millisel õiguslikul alusel seda tehakse,
- kust andmed saadakse,
- kellele neid avaldatakse või edastatakse ning kui kaua neid säilitatakse.
Terviseandmete töötlemise puhul tuleb nimetada nii töötlemise üldine õiguslik alus kui ka terviseandmete kasutamist lubav alus.
Õiguslik alus tuleb siduda konkreetse eesmärgiga, mitte esitada üksnes õigusaktide loeteluna.
Näiteks ei pruugi olla piisav lause: „Töötleme isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.“
Samuti peab selguma, millistel juhtudel edastatakse andmeid tervise infosüsteemi, Tervisekassale, teisele tervishoiuteenuse osutajale või muule seaduses nimetatud saajale.
Ühtlasi, tuleb patsiendile tuleb selgitada tema õigusi ja seda, kuidas neid kasutada.
Kui kasutatakse videovalvet, kõnesalvestamist või inimest oluliselt mõjutavat automatiseeritud otsustamist, tuleb selle kohta anda eraldi ja vastava olukorraga sobiv teave.
Tutvu täpsemalt andmekaitsetingimuste koostamise ja esitamise nõuetega.
Patsiendil on õigus teada, kes, kuidas, millistest allikatest ja missuguseid tema isikuandmeid töötleb. Ta võib nende andmetega tutvuda ja saada neist koopia. Patsient ei pea selgitama, miks ta soovib oma andmetega tutvuda või neist koopiat saada. Ta saab tutvuda nende isikuandmetega, mida tervishoiuteenuse osutaja tema taotluse saamise ajal töötleb. See hõlmab ka andmeid, mida säilitatakse pärast ravi lõppu õigusaktis ette nähtud tähtaja jooksul.
Võlaõigusseaduse §-i 769 järgi peab tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ja dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tervishoiuteenuse osutaja on patsiendi kohta dokumenteerinud rohkem teavet, kui seadus minimaalselt nõuab, ei või ta jätta seda teavet patsiendile kättesaadavaks tegemata üksnes seetõttu, et selle dokumenteerimine ei olnud kohustuslik.
Euroopa Kohus selgitas 26. oktoobri 2023. aasta otsuses C‑307/22, et patsiendile tuleb esimene koopia anda tasuta ka siis, kui ta soovib seda muul eesmärgil kui oma isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, näiteks selleks, et hinnata tervishoiuteenuse osutaja võimalikku vastutust talle osutatud ravi eest. Samas lahendis selgitas kohus, et patsient peab saama oma isikuandmetest täpse ja arusaadava koopia. Vajaduse korral tuleb talle anda kogu tervisetoimikus oleva dokumendi koopia, et ta saaks oma andmetest aru ning kontrollida, kas need on õiged ja täielikud.
Kui patsiendi poolt küsitud dokument sisaldab ka teiste inimeste isikuandmeid või muud nende õigustega kaitstud teavet, tuleb arvestada ka nende õigustega. Teiste inimeste andmete olemasolu ei tähenda, et kogu dokument või kõik patsiendi andmed võib automaatselt väljastamata jätta. Võimaluse korral tuleb teiste inimeste andmed kinni katta või anda patsiendile tema andmeid sisaldav väljavõte. Samal ajal peab patsient saama oma isikuandmetest täpse ja arusaadava koopia.
Tervishoiuteenuse osutaja peab õigusaktis nimetatud tervisedokumendid edastama riiklikku tervise infosüsteemi. Patsient saab neid Terviseportaalis vaadata ja digitaalse koopiana alla laadida. Seetõttu on patsiendile kõige kiirem saada soovitud dokumentide koopiad Terviseportaalist. Kui vajalikke andmeid seal ei ole või need on kättesaadavad ainult osaliselt, saab patsient küsida neid tervishoiuteenuse osutajalt.
Patsiendile võib jätta andmed täielikult või osaliselt andmata ainult siis, kui selleks on seadusest tulenev alus. Sellist piirangut tuleb hinnata konkreetsete andmete ja asjaolude põhjal. Kui tervishoiuteenuse osutaja jätab andmed täielikult või osaliselt väljastamata, peab ta patsiendile piirangu põhjust selgitama.
Psühhiaatrilise abi korral saab tervishoiuteenuse osutaja andmetega tutvumist piirata psühhiaatrilise abi seaduse § 4 punkti 2 alusel, kui:
- see võib kahjustada patsiendi vaimset tervist või
- teiste isikute julgeolekut.
Tallinna Ringkonnakohus selgitas 10.02.2023 otsuses nr 3-20-786, et ekspertarst ei saa dokumendipõhise töövõime hindamise käigus ise PsAS § 4 punkti 2 alusel ravidokumentidele juurdepääsu piirata. Eksperthinnanguga tutvumise piiramine võib olla põhjendatud üksnes siis, kui hinnangu aluseks olnud ravidokumendis on kajastatud raviarsti vastav otsus.
Ühtlasi tuleb piirangut tuleb põhjendada ning see ei või olla automaatselt täielik ega tähtajatu.
Taotlusele tuleb vastata põhjendamatu viivituseta, kuid üldjuhul hiljemalt ühe kuu jooksul. Enne andmete väljastamist on oluline veenduda taotleja isikusamasuses, et vältida eksimusi ja patsiendi andmete väljastamist valele isikule.
Patsient võib nõuda, et tema kohta käivad ebaõiged andmed parandataks. Kui andmed on puudulikud, võib patsient paluda lisada puuduva teabe või täiendava selgituse.
Parandamiseks või täiendamiseks tuleb patsiendil pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole, kes kande tegi või andmed tervise infosüsteemi edastas.
Taotluses tuleks võimalikult täpselt nimetada:
- vaidlustatav kanne, selgitada,
- milles seisneb selle ebaõigsus või puudulikkus ning
- kirjeldada soovitud parandust või täiendust.
Võimaluse korral tuleks lisada taotlust toetavad dokumendid.
Diagnoosi ja muu ravidokumentatsiooni õigsus on eelkõige meditsiinilise hindamise küsimus. Tervishoiuteenuse osutaja poolt antud hinnangu muutmine või selle õigsusele hinnangu andmine ei ole Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses. Kui Teil on küsimusi osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta, siis soovitame tutvuda Sotsiaalministeeriumi avaldatud tervishoiuteenuste kvaliteeti käsitleva artikliga, milles on ühtlasi selgitatud, kuhu pöörduda nõu ja abi saamiseks.
Patsiendi mittenõustumine diagnoosi või muu meditsiinilise hinnanguga ei tähenda iseenesest, et andmed on ebaõiged.
Kohtupraktikas on käsitletud aga juhtumit, kus tervise infosüsteemi kantud diagnoos tunnistati tõendite põhjal ebaõigeks. Riigikohus selgitas 6. detsembri 2017. aasta otsuses tsiviilasjas nr 2‑15‑5804/96, et tervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustus hõlmab ka diagnoosimise nõuetekohast dokumenteerimist. Dokumenteerimine peab võimaldama diagnoosi põhjendatust hiljem kontrollida, sealhulgas hinnata, milliste sümptomite, tähelepanekute ja kliiniliste asjaolude põhjal diagnoosini jõuti. Asja uuel läbivaatamisel jättis Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jõusse maakohtu otsuse diagnoosi parandamise nõude osas ning tervishoiuteenuse osutajal tuli diagnoosikanne tervise infosüsteemis parandada.
Seega võib parandamisõigus hõlmata ka sisulisi parandusi, näiteks diagnoosikande parandamist, kuid selleks peab kande ebaõigsus olema sisuliselt tuvastatud.
Tervishoiuteenuse osutaja peab taotluse läbi vaatama ja hindama, kas andmed on ebaõiged või puudulikud. Kui parandamine või täiendamine on põhjendatud, tuleks andmed parandada või täiendada viisil, mis säilitab ravidokumentide usaldusväärsuse ja jälgitavuse.
Kui tervishoiuteenuse osutaja leiab, et andmed ei ole ebaõiged või et taotletud muudatus ei ole põhjendatud, tuleb patsiendile seda selgitada. Sellisel juhul võib olla asjakohane lisada dokumentidesse patsiendi seisukoht või täpsustus, kui see aitab vältida andmete eksitavat kasutamist.
Parandamistaotlusele tuleb tervishoiuteenuse osutajal üldjuhul vastata ühe kuu jooksul. Keeruka taotluse korral võib tähtaega pikendada veel kuni kahe kuu võrra ning sellest tuleb patsiendile teada anda.
Jah. Patsient saab taotleda enda isikuandmete kustutamist, kuid tervishoius ei tähenda see, et andmed tuleb alati kustutada. Kustutamise õigus ei ole absoluutne. Tervishoiuteenuse osutaja ei pea andmeid kustutama näiteks siis, kui nende säilitamine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Kustutamine võib olla võimalik siis, kui andmete säilitamiseks ei ole enam õiguslikku alust, näiteks kui andmeid ei ole enam vaja nende kogumise eesmärgil või neid on töödeldud õigusvastaselt.
Kui küsimus puudutab ebaõiget või puudulikku kannet, tuleb eristada andmete kustutamist ja parandamist. Andmete parandamist käsitlevad eraldi reeglid ning patsiendi mittenõustumine arsti hinnanguga ei tähenda iseenesest, et kanne tuleb kustutada.
Kui patsient vaidlustab tervishoiudokumendi sisu või nõuab sellesse tehtud kande kustutamist või muutmist, võib tegemist olla tervishoiuteenuse osutamise lepingust ja dokumenteerimiskohustusest tuleneva tsiviilvaidlusega. Vaidlust võib proovida lahendada tervishoiuteenuse osutajaga kohtuväliselt. Kui kokkuleppele ei jõuta, saab pöörduda maakohtusse.
Kustutamistaotlusele tuleb tervishoiuteenuse osutajal üldjuhul vastata ühe kuu jooksul. Keeruka taotluse korral võib tähtaega pikendada veel kuni kahe kuu võrra ning sellest tuleb patsiendile teada anda.
Jah. Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs tema tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Seda saab patsient teha ise Terviseportaalis. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § - i 59³ lõiked 3 ja 4 näevad ette patsiendi õiguse juurdepääs keelata ning kohustuse tervishoiuteenuse osutajale patsiendi tahet juurdepääsu keelamis osas arvestada.
Juurdepääsu keelamine tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja ei näe suletud terviseandmeid tervise infosüsteemist. Kui patsient sulgeb juurdepääsu, kehtib piirang kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, mitte ainult ühele kindlale arstile või raviasutusele.
Oluline on ka eristada riiklikus tervise infosüsteemis olevate andmete sulgemist ja raviasutuse enda infosüsteemis olevate andmete kasutamist.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § - i 59³ alusel juurdepääsu keelamine puudutab riikliku tervise infosüsteemi. See ei tähenda, et patsiendi andmed kustutatakse või suletakse automaatselt ka selle raviasutuse enda infosüsteemis, kus tervishoiuteenus osutati.
Patsiendi isikuandandmete kaitse innovaatiliste digilahenduste kasutamisel
Tervishoius kasutatakse üha rohkem digilahendusi, mis aitavad näiteks vastuvõttu ette valmistada, ravi dokumenteerida, patsiendiga suhelda või tervishoiutöötaja otsuseid toetada.
Uue lahenduse kasutuselevõtt võib muuta ka patsiendiandmete töötlemist. Andmed võivad liikuda teise infosüsteemi, pilveteenusesse või välise teenusepakkuja juurde. Töötlemisse võivad olla kaasatud ka tarkvarapakkujad ja nende alamtöötleja (ingl sub-processor).
Seetõttu tuleb enne lahenduse kasutuselevõttu teada, milliseid patsiendiandmeid töödeldakse, milleks neid kasutatakse, kes andmetele ligi pääseb ja kuhu andmed liiguvad. Uue tehnoloogia kasutamine ei anna iseenesest õigust patsiendiandmeid uuel eesmärgil töödelda. Andmekaitse tuleb lahendusse sisse kavandada juba enne tegelike patsiendiandmete kasutamist.
Tutvu digilahenduste arendamisel, valikul ja kasutuselevõtul ka lõimitud ja vaikimisi andmekaitse juhistega.
Tehisaru kasutamise kohta tervishoius leiad lisaselgitusi järgmistest materjalidest:
Enne uue digilahenduse kasutuselevõttu tuleb esmalt selgeks teha:
- milleks patsiendi isikuandmeid sealjuures terviseandmeid kasutatakse ja
- milliseid andmeid selleks tegelikult vaja on.
Samuti peab olema teada:
- millisel õiguslikul alusel andmeid töödeldakse,
- kuhu need liiguvad,
- kes neile ligi pääseb ja
- kui kaua neid säilitatakse.
Uus tehnoloogia ei anna automaatselt õigust patsiendi isikuandmeid rohkem või uuel eesmärgil kasutada. Tehisaru mudeli treenimine, andmete märgendamine või muu teisene kasutamine on eraldi andmetöötlus, mille õiguspärasust tuleb eraldi hinnata.
Tutvu täpsemalt patsiendi andmete uuel eesmärgil kasutamise temaatikaga.
Sellised võimalikud kasutusviisid ja andmete liikumine tuleks välja selgitada juba enne lahenduse kasutuselevõttu.
Uute digilahenduste arendamisel ja kasutamisel tuleb järgida kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas kasutada ainult neid andmeid, mida on lahenduse eesmärgi saavutamiseks vaja. Näiteks ei pruugi otsustustoe lahendus vajada patsiendi nime ega muid andmeid, mille järgi saab patsiendi otse tuvastada.
Euroopa Kohus selgitas 5. detsembri 2023. aasta otsuses kohtuasjas C-683/21, et päris isikuandmete kasutamine digilahenduse testimisel on samuti isikuandmete töötlemine. Seega, võimaluse korral tuleks uut lahendust enne kasutuselevõttu testida eraldi testkeskkonnas fiktiivsete või anonüümsete andmetega.
Andmekaitsealase mõjuhinnangu vajadus
Enne kasutuselevõttu tuleb hinnata ka andmekaitsealase mõjuhinnangu vajadust.
Mõjuhinnang tuleb teha, kui kavandatud isikuandmete töötlemisega kaasneb tõenäoliselt suur oht inimese õigustele ja vabadustele. Selle hindamisel vaadatakse muu hulgas, milliseid andmeid töödeldakse, kui ulatuslik töötlemine on, millist tehnoloogiat kasutatakse ja milliseid tagajärgi võib töötlemine inimesele kaasa tuua.
Töötlemise ulatuslikkuse hindamiseks kasutab AKI muu hulgas järgmisi piire:
- eriliiki isikuandmed või süüteoandmed – 5000 ja enama inimese kohta;
- suurt ohtu põhjustavad andmed – 10 000 ja enama inimese kohta;
- muud isikuandmed – 50 000 ja enama inimese kohta.
Terviseandmed on eriliiki isikuandmed, mistõttu on tervishoius oluline eelkõige 5000 inimese piir. See on siiski ainult üks mõjuhinnangu vajaduse hindamise kriteerium. Ka väiksema andmemahu puhul võib mõjuhinnang olla vajalik, näiteks kui kasutatakse uut tehnoloogiat või töötlemisega kaasnevad muud suure ohu tunnused.
Seetõttu tasub andmekaitsespetsialist kaasata juba digilahenduse valimise ja kavandamise ajal.
- Tutvu, milliste andmekaitse aspektidega tuleb arvestada tehisaru kasutuselevõtul.
- Tutvu isikuandmete välisriiki edastamise reeglitega, kui innovaatilise digilahenduse arendamine või kasutamine eeldab patsiendi isikuandmete edastamist väljapoole Eestit.
Erinevate uute digilahenduse arendamisel ja kasutamisel võib patsiendi isikuandmete töötlemises osaleda mitu osapoolt. Seetõttu tuleb enne sellise lahenduse kasutuselevõttu selgeks teha, kes patsiendiandmeid töötleb, milleks ta seda teeb ja kelle juhiste järgi ta tegutseb.
Tervishoiuteenuse osutaja on üldjuhul vastutav töötleja, sest tema otsustab, milleks ja kuidas patsiendiandmeid tervishoiuteenuse osutamisel kasutatakse. Tervishoiuteenuse osutaja enda töötajad ei ole eraldi volitatud töötlejad, vaid töötlevad patsiendiandmeid tervishoiuteenuse osutaja vastutusel ja oma tööülesannete piires.
Tarkvara- või pilveteenuse pakkuja võib olla volitatud töötleja, kui ta töötleb patsiendiandmeid ainult tervishoiuteenuse osutaja nimel ja tema juhiste järgi. Kui teenusepakkuja tegutseb volitatud töötlejana, määratakse tema isikuandmete töötlemise ülesanded ja ulatus kindlaks vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises isikuandmete töötlemise lepingus. Volitatud töötleja võib patsiendiandmeid töödelda üksnes vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste järgi ning kokkulepitud eesmärgil ja ulatuses.
Kui teenusepakkuja kasutab omakorda näiteks pilveteenust või muud tehnilist partnerit, võib see ettevõte olla alamtöötleja (ingl sub-processor).
Andmetöötlejate rolle tuleb hinnata tegeliku olukorra järgi. Euroopa Kohus selgitas 5. detsembri 2023. aasta otsuses kohtuasjas C-683/21 vastutuse jaotust digilahenduse arendamisel. Vaidlus puudutas Leedu rahvaterviseasutuse tellitud COVID-19 mobiilirakendust, mis oli mõeldud viirusega kokku puutunud inimeste andmete registreerimiseks ja jälgimiseks. Rakenduse arendas eraettevõte, kuid rahvaterviseasutuse määras selle eesmärgi ja osales rakenduse oluliste tingimuste, sealhulgas kasutajatele esitatavate küsimuste kujundamises. Kohus leidis, et ka sellises olukorras võib vastutavaks töötlejaks olla osapool, kes ise andmeid tehniliselt ei töötle, kui ta osaleb töötlemise eesmärkide ja vahendite määramises. Samuti selgitas kohus, et kaasvastutus võib tekkida ka ilma poolte sellekohase kokkuleppeta.
Kui teenusepakkuja hakkab patsientide isikuandmeid kasutama enda eesmärgil, näiteks oma teenuse või tehisaru mudeli arendamiseks, ei ole ta selles töötlemises enam üksnes volitatud töötleja. Sellisel juhul tuleb eraldi hinnata tema rolli ja seda, kas selliseks patsiendi isikuandmete sealjuures terviseandmete kasutamiseks on teenusepakkujal olemas õiguslik alus.
Tutvu lähemalt: patsiendi isikuandmete töötlemise osapooled ja rollid
Uute digilahenduste puhul võib patsiendiandmete töötlemise ahel olla pikk. Tervishoiuteenuse osutaja võib kasutada näiteks tarkvarapakkujat, kes kasutab omakorda pilveteenust, tehnilise toe pakkujat või teisi teenuseosutajaid. Kui tervishoiuteenuse osutaja on vastutav töötleja ja need ettevõtted töötlevad patsiendiandmeid tema nimel, tuleb arvestada ka alamtöötlejatele kehtivate nõuetega.
Euroopa Andmekaitsenõukogu selgitas 7. oktoobri 2024. aasta arvamuses 22/2024, et vastutaval töötlejal peab olema ülevaade kõigist tema nimel andmeid töötlevatest volitatud töötlejatest ja alamtöötlejatest kogu töötlemisahela ulatuses.
Teada peab olema vähemalt:
- kes on alamtöötleja,
- kus ta asub ja
- millist töötlemist talle on usaldatud.
Teenusepakkuja peab selle teabe ennetavalt esitama ja ajakohasena hoidma.
Alamtöötleja kaasamiseks on vaja tervishoiuteenuse osutaja eelnevat konkreetset või üldist kirjalikku luba.
Üldloa korral peab tervishoiuteenuse osutajal olema võimalus saada kavandatavatest muudatustest ette teada ning uue alamtöötleja lisamisele või olemasoleva asendamisele vastu vaielda.
Vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises andmetöötluslepingus peab olema sätestatud volitatud töötleja kohustus järgida alamtöötlejate kaasamisel IKÜM artikli 28 nõudeid.
Volitatud töötleja peab omakorda panema alamtöötlejale lepinguga sisuliselt samad andmekaitsekohustused, mis kehtivad tema enda suhtes. Lepingute sõnastus ei pea olema identne, kuid kohustused peavad sisuliselt säilima ning liikuma edasi ka järgmistele alamtöötlejatele.
Volitatud töötleja jääb vastutava töötleja ees täielikult vastutama oma alamtöötleja kohustuste täitmise eest.
Tervishoiuteenuse osutaja peab ka hindama, kas kogu töötlemisahelas osalevad alamtöötlejad annavad patsiendiandmete kaitseks piisavad tagatised.
Kõiki alltöötlemislepinguid ei pea süstemaatiliselt läbi vaatama, kuid kui saadud teave on puudulik, ebatäpne või tekitab küsimusi, tuleb küsida lisateavet ja vajaduse korral kontrolli süvendada.
Mida suurema riskiga on töötlemine, seda põhjalikum peab kontroll olema.
Uue digilahenduse kasutuselevõtt võib muuta seda, kuidas patsiendi isikuandmeid kogutakse, kasutatakse, edastatakse või säilitatakse. Seetõttu tuleb hinnata, kas tervishoiuteenuse osutaja olemasolevad andmekaitsetingimused kirjeldavad ka uue lahendusega seotud andmetöötlust.
Patsiendile peab olema selgelt ja arusaadavalt teada vähemalt, milleks tema andmeid kasutatakse, millisel õiguslikul alusel seda tehakse, kellele andmeid edastatakse, kui kaua neid säilitatakse ning millised õigused tal oma andmete suhtes on. Kui uus digilahendus muudab neid asjaolusid, tuleb ka andmekaitsetingimusi vastavalt ajakohastada.
Teave võib olla esitatud kihiliselt: põhjalikum teave andmekaitsetingimustes ning vajaduse korral olulisem teave konkreetse teenuse või digilahenduse kasutamise juures. Näiteks tehisarul põhineva lahenduse kasutamisel võib sõltuvalt lahenduse otstarbest ja kasutusviisist olla vajalik patsiendile selgitada ka tehisaru kasutamist ja selle rolli tema andmete töötlemisel.
Patsiendi isikuandmete avaldamine ja edastamine teistele isikutele
Patsiendi kohta tervishoiuteenuse osutamisel teatavaks saanud teave on kaitstud patsiendisaladusega. Riigikohus on 1. aprilli 2022. aasta lahendis nr 1-20-5071 selgitanud, et patsiendisaladus hõlmab kogu tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendi kohta teatavaks saanud teavet, mitte ainult diagnoosi või muid terviseandmeid.
Patsiendisaladust võib avaldada siis, kui selleks on:
- patsiendi nõusolek või
- seadusest tulenev selge alus.
Seadus võib andmete avaldamist kas lubada või selleks kohustada.
Andmete avaldamine patsiendi nõusolekul
Patsient võib anda nõusoleku oma andmete avaldamiseks teisele inimesele. Sellisel juhul peab olema patsiendile selge, kellele, milliseid andmeid ja mis eesmärgil avaldatakse. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja üheselt mõistetav.
Andmete avaldamine lähedasele seaduse alusel
Haiglas viibiva patsiendi lähedasele võib terviseseisundit puudutavat teavet anda ka seaduse alusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ lg 2 lubab tervishoiuteenuse osutajal haiglas viibiva patsiendi terviseseisundit kajastavaid andmeid tema lähedastele edastada või võimaldada neile juurdepääsu.
Seda ei tohi teha, kui patsient on keelanud nende andmete avaldamise lähedastele. Samuti ei tohi andmeid avaldada, kui uurimist teostav organ on juurdepääsu või edastamise seaduses sätestatud alusel keelanud.
Seega ei ole selle sätte alusel lähedasele teabe andmiseks vaja patsiendi eraldi nõusolekut, kuid patsiendil on õigus teabe avaldamine keelata. See alus puudutab patsiendi terviseseisundit kajastavaid andmeid ega anna lähedasele üldist õigust saada kogu haiguslugu või kõiki patsiendiandmeid.
Tutvu ka korduma kippuvate küsimustega, mis käsitlevad lähedase õigust saada patsiendi kohta muud teavet:
- Õigus saada surnud lähedase haiguslugu
- Õigus saada teada surnud lähedase surma põhjus
- Õigus saada teavet psüühikahäirega lähedase kohta
Andmete avaldamine kontaktisikule
Kontaktisikuks märkimine ei anna iseenesest õigust patsiendiandmeid saada. Kontaktisik on inimene, kellega tervishoiuteenuse osutaja saab vajaduse korral ühendust võtta. Kontaktisik ei pea olema patsiendi lähedane.
Kui kontaktisik on ühtlasi patsiendi lähedane, võib haiglas viibiva patsiendi terviseseisundi kohta teabe andmiseks kohalduda TTKS § 4¹ lg 2.
Kui kontaktisik ei ole lähedane, peab talle patsiendiandmete avaldamiseks olema muu alus, näiteks patsiendi nõusolek.
Kuigi kontaktisiku määramine toimub üldjuhul patsiendi soovil, ei tähenda see automaatselt nõusolekut terviseandmete või kogu haigusloo avaldamiseks.
Samas võib kontaktisikuks määramise eesmärk olla see, et tervishoiuteenuse osutaja saab temaga vajaduse korral ühendust võtta ja edastada patsiendiga seotud vajalikku teavet, näiteks teavitada patsiendi haiglasse sattumisest või muust temaga juhtunud sündmusest.
Kontaktisikule antava teabe ulatus peab jääma konkreetse ühenduse võtmise eesmärgi piiresse.
Otsustusvõimetu patsiendi omastele teabe andmine
Võlaõigusseaduse § 767 reguleerib eelkõige tervishoiuteenuse osutamist otsustusvõimetule patsiendile ilma tema nõusolekuta, kuid sisaldab selles konkreetses olukorras ka eraldi patsiendi terviseandmete avaldamise reeglit.
Kui patsient on teadvuseta või ei saa muul põhjusel oma tahet väljendada ning tal ei ole seaduslikku esindajat või teda ei ole võimalik kätte saada, tuleb patsiendi omaseid võimaluse korral teavitada patsiendi terviseseisundist, talle osutatavast tervishoiuteenusest ja sellega kaasnevatest ohtudest.
Omastele teabe andmise alus tuleneb siin seadusest endast. See ei põhine patsiendi eeldataval nõusolekul oma andmete avaldamiseks. Samuti ei anna võlaõigusseaduse § 767 omastele üldist õigust kogu patsiendi haigusloole – säte määrab ka teabe ulatuse, mida selles olukorras omastele anda võib.
Omasteks loetakse patsiendi abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omaseks võib olla ka muu patsiendile lähedane inimene, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest.
Patsiendi isikuandmeid, sealjuures terviseandmeid võib ametiasutusele, uurimisasutusele ja kohtule avaldada või edastada siis, kui selleks on:
- patsiendi nõusolek või
- seadusest tulenev selge alus.
Andmete avaldamine või edastamine patsiendi nõusolekul
Andmeid võib avaldada või edastada patsiendi nõusolekul. Patsiendile peab olema arusaadav, kellele, milliseid andmeid ja mis eesmärgil edastatakse. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja üheselt mõistetav. Nõusolek ühe konkreetse asjaolu avaldamiseks ei tähenda luba edastada kogu haiguslugu.
Seadus kohustab andmeid avaldama või edastama
Seadus võib näha ette konkreetse kohustuse patsiendiandmeid avaldama või edastama. Näiteks võib tervishoiuteenuse osutajal olla kohustus teatada:
- abivajavast lapsest (lastekaitseseadus § 27);
- sotsiaalhoolekannet vajavast inimesest või perekonnast (sotsiaalhoolekande seadus § 13);
- teatavatel tingimustel eriti ohtlikust nakkushaigest (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 4 lg 9);
- kuriteokahtlusega surmast uurimisasutusele või prokuratuurile (surma põhjuse tuvastamise seadus § 5 lg 3).
Ka sellisel juhul võib avaldada või edastada ainult selle teabe, mida konkreetse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks vaja on.
Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu päring
Ametliku päringu korral tuleb kontrollida, kas seadus annab õiguse just küsitud patsiendiandmete väljastamiseks.
Riigikohus on 1. aprilli 2022. aasta lahendis nr 1-20-5071 selgitanud, et patsiendisaladus on kaitstud ka kriminaalmenetluses ning tervishoiutöötaja õigust keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest tuleb patsiendisaladuse puhul mõista kohustusena selliseid ütlusi mitte anda. Sama kaitse hõlmab patsiendisaladust sisaldavaid dokumente.
Psühhiaatrilise abi puhul täpsustab saladuse hoidmise kohustust psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lõige 3, mille kohaselt psüühikahäirega isiku raviarst ei ole kohustatud andma kellelegi ütlusi isiku eraelu kohta, millest ta sai teada oma tööülesannete tõttu.
Riigikohus selgitas, et uurimisasutuse seadusest tuleneva nõude alusel võib edastada üksnes teabe selle kohta, milline psüühikahäire on isikul diagnoositud ja kas seda on ravitud. See ei anna alust avaldada ravi täpsemat sisu, diagnoosi üksikasju, muid ravi käigus teatavaks saanud asjaolusid ega kogu haiguslugu.
Ka menetleja üldine õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist ei ole iseseisev alus patsiendisaladuse avaldamiseks. Samuti ei tähenda patsiendi nõusolek politsei teavitamiseks nõusolekut kõigi tema terviseandmete edastamiseks.
Avaldamine on vajalik tõsise ohu ärahoidmiseks
Võlaõigusseaduse § 768 lõige 2 lubab patsiendisaladuse hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi. Avaldada võib ainult selle teabe, mis on tõsise kahju ärahoidmiseks vajalik. See erand on suunatud eelkõige tulevase ohu ennetamisele, mitte juba toimunud sündmuste kohta teabe tagantjärele avaldamisele.
Patsiendi terviseandmeid võib kindlustusandjale edastada:
- patsiendi nõusolekul või
- seaduses sätestatud juhul.
Seadusliku aluse olemasolul ei ole patsiendi eraldi nõusolekut vaja, kuid edastada võib ainult konkreetse kindlustusjuhtumi lahendamiseks vajalikke andmeid
Patsiendikindlustus
Patsiendikindlustuse puhul selgitab kindlustusandja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 21 lõike 3 järgi välja:
- kas toimus kindlustusjuhtum,
- milline kahju tekkis ja
- millises ulatuses tuleb see hüvitada.
Selleks võib kindlustusandja nõuda tervishoiuteenuse osutajalt vajalikke selgitusi, dokumente ja andmeid.
Kindlustusjuhtum võib olla seotud näiteks diagnoosi- või ravivea, vajaliku toimingu tegemata jätmise, ravi põhjendamatu viivituse, nakkuse, ravimi või ravimiannuse, meditsiiniseadme või tervishoiuteenuse osutamise korraldusliku puudusega.
Patsiendi rahulolematus või ebasoodne ravitulemus ei tähenda siiski automaatselt kindlustusjuhtumit. Näiteks kui patsient väidab, et haigus diagnoositi või ravi alustati liiga hilja, võivad vajalikud olla vaidlusaluse ajavahemiku analüüsitulemused, diagnoosid, saatekirjad ja raviplaanid. Kui väidetav kahju on näiteks insult, võivad olla asjakohased ka andmed kaasuvate haiguste, ravimite ja muude riskitegurite kohta.
Teised eraõiguslikud kindlustusandjad
Muude kindlustuslepingute puhul lubab kindlustustegevuse seaduse § 218 lõike 2 punkt 2 terviseandmeid töödelda, kui see on vajalik kindlustusandja täitmise kohustuse või selle ulatuse kindlaksmääramiseks või tagasinõude esitamiseks.
Tervishoiuteenuse osutajalt andmete küsimist ja edastamist reguleerib täiendavalt kindlustustegevuse seaduse § 219. Näiteks võib reisikindlustuse puhul kontrollida, kas ravivajadus tekkis reisi ajal ning elukindlustuse puhul võivad vajalikud olla surma põhjusega seotud terviseandmed.
Kui seadusest tulenev alus puudub, saab andmeid edastada üksnes patsiendi kehtiva nõusoleku alusel.
Patsiendi isikuandmete avaldamine või edastamine teisele isikule on isikuandmete töötlemine. See puudutab nii andmete andmist patsiendi lähedasele või omasele, kindlustusandjale, ametiasutusele, uurimisasutusele või kohtule kui ka muule kolmandale isikule.
Patsiendi kohta tervishoiuteenuse osutamise käigus teatavaks saanud teave on kaitstud patsiendisaladusega. Üldjuhul võib seda avaldada siis, kui selleks on patsiendi nõusolek või seadusest tulenev selge alus. Seadusest tulenev alus võib andmete avaldamist kas lubada või selleks kohustada. Ainuüksi asjaolu, et keegi patsiendiandmeid küsib, ei anna õigust neid väljastada.
Enne andmete väljastamist tuleb hinnata:
- kellele andmeid väljastatakse ja kas andmete küsijal on õigus neid saada;
- mis eesmärgil andmeid vajatakse;
- millisel õiguslikul alusel võib andmeid avaldada;
- milliseid andmeid ja millises ulatuses võib sellel alusel väljastada.
Abistavad punktid hindamiseks:
- Andmete ulatus sõltub konkreetsest õiguslikust alusest.
Patsiendiandmete edastamist reguleerivad eri olukordades erinevad õigusnormid. Mõnel juhul määrab seadus üsna täpselt, kellele, mis eesmärgil ja milliseid andmeid võib või tuleb anda. Sellisel juhul tuleb jääda seaduses ette nähtud piiridesse. Näiteks ei anna õigus saada teavet patsiendi terviseseisundi kohta automaatselt õigust saada kogu haiguslugu.
Kui seadus annab andmete saamise õiguse, kuid ei määra täpselt väljastatavate andmete koosseisu, peab tervishoiuteenuse osutaja hindama konkreetse taotluse eesmärki ja sisulist andmevajadust ning määrama selle põhjal vajaliku andmete ulatuse.
Andmeid ei tohi edastada „igaks juhuks“, kuid neid ei tohiks anda ka nii vähe, et seadusega ette nähtud eesmärki ei ole võimalik täita.
- Andmete küsija taotlus peab olema piisavalt täpne.
Taotlusest peab olema võimalik aru saada, milleks andmeid küsitakse ja millisele õiguslikule alusele taotlus tugineb. Kui küsitakse näiteks üldiselt „kogu patsiendi haiguslugu“, kuid taotlusest ei selgu, miks kogu haiguslugu on vajalik, ei tule seda automaatselt väljastada.
Kui taotlus on liiga üldine, tuleb vajaduse korral küsida täpsustust – näiteks milliseid andmeid, millise ajavahemiku või ravijuhu kohta vajatakse ja millise ülesande täitmiseks. Alles seejärel saab hinnata, millises ulatuses on andmete väljastamine põhjendatud. Ka ametiasutuse või uurimisasutuse ametlik päring ei asenda vajadust kontrollida konkreetset õiguslikku alust ja lubatud andmete ulatust.
- Erinevatele andmesaajatele kehtivad erinevad reeglid.
Kuna erinevatele andmesaajatele kehtivad erinevad reeglid, tuleb eraldi hinnata näiteks andmete avaldamist patsiendi lähedasele, kontaktisikule või omastele, andmete edastamist kindlustusandjale ning andmete edastamist ametiasutusele, uurimisasutusele või kohtule.
Nendes olukordades võivad andmete saamise alus, eesmärk ja lubatud andmete ulatus olla erinevad.
Ka kindlustusandjate puhul ei ole reeglid alati samad: seadusest tuleneva tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse puhul võib andmete saamise õigus tuleneda eriregulatsioonist, samas kui muu kindlustuse puhul tuleb hinnata konkreetset õiguslikku alust eraldi.
- Andmed tuleb edastada turvaliselt ja väljastamine peab olema jälgitav. Enne edastamist tuleb kontrollida ka seda, et andmed jõuavad õige adressaadini ning valitud edastusviis vastab andmete tundlikkusele ja mahule. Terviseandmete puhul on vajalik kõrgem kaitsetase. AKI juhend käsitleb andmete koosseisu, mahtu ja võimaliku väärkasutuse riski oluliste asjaoludena edastusviisi valimisel. Andmete väljastamisest peab samuti jääma piisav jälg, et hiljem oleks võimalik tuvastada vähemalt kellele, millal ja millised patsiendi isikuandmed väljastati ning millisel alusel seda tehti.
Patsiendiandmete avaldamine nõusoleku alusel
Kui patsiendi isikuandmete avaldamiseks kolmandale isikule ei ole seadusest tulenevat alust, võib avaldamise aluseks sõltuvalt olukorrast olla patsiendi nõusolek. Nõusoleku puhul peab patsiendile olema arusaadav, kellele, milliseid andmeid ja mis eesmärgil avaldatakse. Üldine või ebamäärane nõusolek ei anna alust kogu haigusloo või muude patsiendi isikuandmete piiramatuks avaldamiseks.
Nõusolek on andmete edastamise õiguslik alus siis, kui andmeid võib edastada üksnes inimese enda vabal valikul. Inimesel peab olema tegelik võimalus nõustuda või keelduda, ilma et keeldumine tooks talle kaasa põhjendamatuid negatiivseid tagajärgi.
Mõnikord nimetatakse õigusaktides nõusolekuks aga luba, mis annab võimaluse hankida vajalikud andmed kindlal viisil.
Näiteks võib inimene valida, kas asutus küsib vajalikud andmed teisest infosüsteemist või andmete valdajalt või esitab inimene need ise. Sellises olukorras tuleneb andmete töötlemise õiguslik alus juba seadusest. Inimese luba ei otsusta, kas andmeid võib üldse töödelda, vaid seda, kuidas vajalikud andmed saadakse.
Kui inimene sellist luba ei anna, ei tähenda see tingimata, et tema andmeid ei või töödelda. Tal võib olla vaja esitada menetluseks vajalikud andmed ise. Seega ei ole määrav see, kas dokumendis kasutatakse sõna „nõusolek“.
Vaadata tuleb nõusoleku tegelikku tähendust:
- kui inimese otsusest sõltub, kas andmeid võib edastada, on nõusolek õiguslik alus;
- kui andmete töötlemise alus tuleneb juba seadusest ja inimene valib üksnes andmete hankimise viisi, on tegemist menetlusliku loaga.
Andmete edastaja ja vastuvõtja peavad seejuures kumbki eraldi veenduma, et neil on andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks sobiv õiguslik alus.
Patsiendi isikuandmeid ei või avaldada ega edastada üksnes seetõttu, et keegi neid küsib. Enne andmete väljastamist tuleb hinnata, kes andmeid küsib, milleks neid vajatakse, kas küsijal on õigus neid saada ning millisel õiguslikul alusel võib tervishoiuteenuse osutaja andmeid edastada. Igal isikuandmete edastamisel peab olema konkreetne õiguslik alus ja eesmärk.
Sõltuvalt olukorrast võib andmete edastamise aluseks olla näiteks patsiendi nõusolek või seadusest tulenev õigus või kohustus. Terviseandmed on eriliiki isikuandmed ja neile kehtib tugevam kaitse. Ka õigusliku aluse olemasolul võib edastada ainult neid andmeid, mis on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalikud.
Patsiendi isikuandmetega seotud rikkumised tervishoius
Tervishoius ei tähenda isikuandmetega seotud rikkumine ainult andmete lekkimist. Rikkumine võib tekkida ka siis, kui patsiendiandmeid näeb inimene, kellel ei ole selleks õigust, andmed kantakse vale patsiendi dokumentidesse, neid muudetakse või kustutatakse ekslikult või ei ole andmed süsteemirikke tõttu ravi jaoks õigel ajal kättesaadavad.
Seega võib rikkumine puudutada:
- andmete konfidentsiaalsust,
- õigsust ja terviklust või
- kättesaadavust.
Iga isikuandmetega seotud rikkumine tuleb dokumenteerida. See, kas rikkumisest tuleb teatada Andmekaitse Inspektsioonile või ka patsiendile, sõltub sellest, millise ohu rikkumine inimesele kaasa toob.
Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib ohustada inimese õigusi ja vabadusi, peab vastutav töötleja sellest Andmekaitse Inspektsioonile teatama põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast rikkumisest teada saamist. Kõik rikkumise asjaolud ei pea selleks ajaks olema lõplikult välja selgitatud – esialgset teadet saab hiljem täiendada.
Rikkumisteate esitab tervishoiuteenuse osutaja kui vastutav töötleja, mitte patsient. Kui patsient leiab, et tema isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi, saab ta esitada Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse.
Tutvu täpsemalt:
Rikkumine võib tekkida nii inimliku eksimuse, tehnilise vea kui ka tahtliku tegevuse tõttu. Tervishoius võib Isikuandmetega seotud rikkumine puudutada patsiendiandmete konfidentsiaalsust, õigsus ja terviklust või kättesaadavust – ühte neist või mitut korraga.
Allolevas tabelis on toodud näited võimalikest isikuandmetega seotud rikkumistest tervishoius. Iga näite juures on lühidalt selgitatud, milles rikkumine seisneb ja millist rikkumise elementi see puudutab.
| Võimalik rikkumisolukord | Milles rikkumine seisneb? | Mida rikkumine puudutab? |
|
Epikriis, analüüsitulemus või muu patsiendi dokument saadetakse vale inimese e-postile. |
Patsiendiandmed saavad teatavaks inimesele, kellel ei ole õigust neid saada. | Konfidentsiaalsus |
|
Üks patsient näeb enda patsiendiportaalis või riikliku tervise infosüsteemi vaatel teise patsiendi tervisedokumente (nt. kui nimekaimude või sarnase nimega patsientide andmed on ekslikult omavahel seostatud). |
Teise patsiendi andmed saavad talle lubamatult nähtavaks. Kui andmed on ekslikult seotud vale patsiendiga, on kahjustatud ka andmete õigsus ja terviklus. | Konfidentsiaalsus; vale patsiendiga seostamise korral ka õigsus ja terviklus. |
|
Töötaja vaatab patsiendi haiguslugu ilma tööülesandest tuleneva vajaduseta. |
Patsiendiandmetele pääseb ligi inimene, kellel ei ole konkreetses olukorras õigust neid vaadata. |
Konfidentsiaalsus |
|
Analüüsitulemus, diagnoos või muu teave kantakse vale patsiendi terviseandmetesse. |
Patsiendi andmed seostatakse vale inimesega ning haigusloos olev teave muutub ebaõigeks. Kui teave saab nähtavaks ka valele patsiendile, rikutakse lisaks konfidentsiaalsust. |
Õigsus ja terviklus ja võimalik konfidentsiaalsus |
|
Patsiendiandmeid muudetakse ekslikult või lubamatult. |
Andmed ei vasta enam algsele või õigele teabele. | Õigsus ja terviklus |
|
Patsiendiandmed kustuvad või lähevad kaduma. |
Vajalikku teavet ei ole enam võimalik kasutada. Kui andmeid ei saa taastada, võib kahjustuda ka nende terviklus. | Kättesaadavus ja võimalik õigsus ja terviklus |
|
Infosüsteemi rikke tõttu ei saa patsiendiandmeid kasutada. |
Tervishoiutöötaja ei pääse vajalikul ajal patsiendiandmetele ligi. | Kättesaadavus |
|
Paberkandjal terviseandmed jäetakse kõrvalistele inimestele kättesaadavaks. |
Kõrvalistel inimestel tekib võimalus patsiendiandmetega tutvuda. | Konfidentsiaalsus |
|
Ründaja saab ligi haigla infosüsteemile või patsiendiandmetele |
Võõras isik võib andmeid vaadata, kopeerida, muuta, kustutada või muuta need kasutajatele kättesaamatuks. |
Konfidentsiaalsus, õigsus ja terviklus, kättesaadavus |
Tervishoiuteenuse osutaja peab iga rikkumise puhul hindama, kas sellest võib tekkida oht patsiendi õigustele ja vabadustele.
Andmekaitse Inspektsiooni ei pea teavitama ainult siis, kui on põhjendatult ebatõenäoline, et selline oht tekib.
Tervishoius tuleb rikkumisega kaasnevat ohtu hinnata eriti hoolikalt. Euroopa Andmekaitsenõukogu rõhutab oma isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise suunistes, et kui rikkumine puudutab muu hulgas tervise- või geneetilisi andmeid, tuleks rikkumisest tuleneva kahju tekkimist pidada tõenäoliseks.
Samuti võib tõsine olla ka ühe patsiendi andmeid puudutav rikkumine. Kahtluse korral soovitab Euroopa Andmekaitsenõukogu valida ettevaatlikuma lähenemise ja järelevalveasutust rikkumisest teatada.
Ohu hindamisel tuleb arvestada eelkõige:
- rikkumise liiki;
- patsiendiandmete laadi, tundlikkust ja mahtu;
- seda, kui lihtne on patsienti andmete põhjal tuvastada;
- võimaliku kahju tõsidust ja selle tekkimise tõenäosust;
- patsiendi võimalikku haavatavust;
- mõjutatud patsientide arvu;
- rikkumise konkreetseid asjaolusid ja
- pärast rikkumist võetud meetmeid.
Tutvu ka Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes 9/2022 toodud lisaga B "Näited isikuandmetega seotud rikkumise ja teavitamiskohustuse kohta"
Tervishoius tuleb lisaks hinnata, kas rikkumine võib mõjutada patsiendi ravi või tervist. Näiteks võib vale diagnoosi või analüüsitulemuse kandmine teise patsiendi dokumentidesse mõjutada raviotsuseid.
Samuti võib oht tekkida siis, kui kriitilised terviseandmed ei ole vajalikul ajal kättesaadavad. Euroopa Andmekaitsenõukogu toob suunistes näiteks haigla, kus haiguslood olid küberrünnaku tõttu 30 tundi kättesaamatud. Sellisest rikkumisest tuli teatada, sest see võis ohustada patsientide heaolu ja privaatsust.
Kui epikriis või muu tervisedokument:
- saadetakse valele inimesele,
- patsient näeb teise patsiendi andmeid või
- töötaja vaatab haiguslugu ilma tööülesandest tuleneva vajaduseta,
tuleb eelkõige hinnata:
- andmete tundlikkust,
- seda, kellele andmed nähtavaks said ja
- võimalikke tagajärgi patsiendile.
Ohtu võib vähendada näiteks see, kui dokument saadeti ekslikult teadaolevale ja usaldusväärsele adressaadile, kes teatab veast kohe ning kinnitab, et ei kasutanud ega edastanud andmeid ja kustutas need. See ei muuda olematuks rikkumist, kuid võib mõjutada otsust, kas Andmekaitse Inspektsioonile teatamine on vajalik.
Kui tervishoiuteenuse osutaja otsustab rikkumisest Andmekaitse Inspektsioonile mitte teatada, peab ta suutma dokumenteeritult põhjendada, miks oli ohu tekkimine ebatõenäoline.
Kõik isikuandmetega seotud rikkumised tuleb dokumenteerida sõltumata sellest, kas neist Andmekaitse Inspektsioonile teatatakse.
Kui patsiendi terviseandmed või muu teda puudutav teave tehti kättesaadavaks valele patsiendile või andmed kanti vale patsiendi terviseandmetesse, tuleb esmalt peatada edasine juurdepääs ja piirata rikkumise mõju.
- Võimaluse korral eemaldage dokument või andmestik tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemist, patsiendiportaalist või tühistage see riiklikus tervise infosüsteemis.
- Kui andmed edastati e-kirja teel ja te ei saa ise neile juurdepääsu piirata, võtke adressaadiga ühendust. Paluge tal andmeid mitte kasutada ega edasi saata ning need turvaliselt kustutada. Võimaluse korral küsige kustutamise kohta kinnitust.
- Selgitage välja juhtumi ulatus: millised andmed said nähtavaks või edastati valele patsiendile, kas dokument avati või laaditi alla, kui kaua oli see kättesaadav ning kas andmeid võidi edasi saata. Vajaduse korral kontrollige süsteemi logisid.
- Kui dokument sattus ka vale patsiendi terviseandmete hulka, kontrollige, et ekslik teave eemaldatakse tema terviseandmetest ega mõjutaks tema edasist ravi.
- Dokumenteerige juhtum ja hinnake, kas rikkumisest tuleb teatada Andmekaitse Inspektsioonile ning vajaduse korral patsiendile, kelle andmed avalikuks said.
AKI taskuhääling "Andmehääling"
Kuulamiseks valik teemakohaseid taskuhäälingu "Andmehääling" episoode:
|
|
Last updated: 19.08.2026