Schengeni infosüsteem

Schengeni infosüsteem (SIS) on kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem Euroopas. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet selle üle, et ametiasutused järgiksid andmete töötlemisel ja kogumisel allpool toodud nõudeid. 

Schengeni infosüsteem (SIS) on ühtne andmebaas Schengeni riikide pädevatele piirivalve-, rände-, politsei-, tolli-, julgeoleku- ja õigusasutustele, kes sisestavad sellesse ja otsivad sellest hoiatusteateid. Schengeni infosüsteemi andmeid kasutatakse kriminaalasjades toimuva politsei- ja justiitskoostöö, piirikontrolli koostöö ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise raames ning seda saavad kasutada lisaks politsei- ja tollitöötajatele veel ka piirivalve-, rände-, julgeoleku- ja õigusasutused.

Schengeni infosüsteemi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud SIS määrustes 2018/1860, 2018/1861 ja 2018/1862.

Teie õigused

Igaühel, hoolimata kodakondsusest, on õigus saada kinnitus, kas tema kohta on andmeid Schengeni infosüsteemis ning tutvuda isikuandmete ja teabega nende töötlemise kohta. Samuti on õigus taotleda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud ebaõigete andmete parandamist või kui leitakse, et isikuandmete kasutamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, nõuda nende andmete kustutamist.

Eestis saab isik tutvuda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud andmetega pöördudes ise või seadusliku esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametisse:

Politsei- ja Piirivalveamet

E-posti aadress: [email protected]

Aadress: Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn.

NB! Failide turvaliseks edastamiseks e-postiga palume need krüpteerida, kasutades selleks sertifikaati „Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 70008747“).

Kui tead, et sinu kohta võib olla kehtiv sissesõidukeeld Eestisse, on sul võimalik esitada vastav päring Siseministeeriumi veebilehel.

Kui sul on olnud seos mõne riigi õiguskaitseasutusega, siis soovitame esitada taotlus iseenda andmetega tutvumiseks kohe vastava riigi õiguskaitseasutusele, ilma Politsei- ja Piirivalveameti vahenduseta. Kui oled esitanud taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, aga andmed on infosüsteemi esitanud teine Schengeni infosüsteemiga ühinenud riik, peab Politsei- ja Piirivalveamet  igal juhul enne andmete väljastamist küsima vastava riigi Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutava asutuse seisukohta ning sellise taotluste vahendamise korral tuleb arvestada, et vastamiseks kulub rohkem aega.

Taotlus peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Politsei- ja Piirivalveamet aktsepteerib Eesti digi-ID või Euroopa Liidu usaldusnimekirjas olevate teenusepakkujate digiallkirju. Kui ei ole võimalik taotlust digitaalselt allkirjastada, siis palume pöörduda taotluse esitamiseks lähimasse politseijaoskonda, teenindussaali või piiripunkti.

Taotluses on vaja märkida isiku nimi, sünniaeg ning muu info, mis aitab isikut, kelle andmetega tutvumist taotletakse, tuvastada ning taotlust lahendada. Näiteks, kõnealused andmed sisestanud asutus, andmete liik, info selle kohta, kus ja kuidas andmete omanik andmetest Schengeni infosüsteemis teada sai või milliste andmete kustutamist või parandamist taotletakse.

Taotluse vorm:

• Schengeni infosüsteemiga seotud taotluse näidisvorm

Vastuse annab Politsei- ja Piirivalveamet eesti või inglise keeles 30 päeva jooksul elektrooniliselt, kui olete esitanud taotluse elektrooniliselt ega taotle teisiti. Isikuandmete väljastamisel võimalusel krüpteeritakse vastus teile, kui te ei taotle teisiti. Kui Politsei- ja Piirivalveametil ei ole võimalik selle aja jooksul vastata, teavitatakse sellest teid ja pikendatakse vastamise tähtaega kuni 90 päevani ehk 60 päeva võrra.

Lisaks esitatud taotlusele võib Politsei- ja Piirivalveamet paluda taotlejalt täiendavat teavet, sest enne isikuandmete väljastamist peab olema veendumus, et andmeid taotleb andmesubjekt või tema seaduslik esindaja. Näiteks võidakse leida, et isikut tõendava dokumendi koopia kaudu ei ole tõsikindlalt võimalik tuvastada, et taotluse esitaja on sama isik, kelle isikuandmetega tutvumist või kelle isikuandmete parandamist või kustutamist taotleja soovib.

Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taotlust täitmast või piirab isikuandmete väljastamist põhjendatud juhul üksnes seaduses toodud alustel, kui see võib näiteks:

kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi, ohustada riigi julgeolekut, takistada avaliku korra kaitsmist, takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist.

Schengeni II infosüsteemi järelevalve

Euroopa andmekaitseinspektor (EDPS) jälgib, et teabe töötlemine Schengeni infosüsteemis EL-i tasandil toimuks kooskõlas Schengeni infosüsteemi eeskirjadega. Riiklikud andmekaitseasutused teostavad järelevalvet Schengeni infosüsteemis sisalduvate isikuandmete tema territooriumil või territooriumilt teostatava töötlemise ja edastamise õiguspärasuse ning täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle. Riiklike järelevalveasutuste järelevalvekohustus tuleneb Schengeni infosüsteemi määruse artiklist 44.

Schengeni infosüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisel on Eestis järelevalveasutuseks Andmekaitse Inspektsioon. 

Schengeni infosüsteemi määruse artikli 46 alusel teevad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ning tagavad Schengeni infosüsteemi koordineeritud järelevalve (SIS SCG).

Kaebused

Kui Teie taotlust ei rahuldata, on Teil õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule. Asja menetlemine Andmekaitse Inspektsioonis on tasuta. Rohkem teavet isikuandmetega tutvumise õiguse kohta.

Rohkem informatsiooni Teie andmete töötlemisest, nendele ligipääsust ning andmekaitsetingimustest leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.