Spordiürituse korraldaja peab registreerumisel osalejat teavitama, kuidas ja millised isikuandmed võistluste tulemustest avalikustatakse, kus avalikustatakse ja kui kauaks jäävad andmed avalikuks. Muude isikuandmete osas, mis ei ole võistluse läbiviimiseks hädavajalikud, tuleb osalejale anda võimalus ja vastav juhis avalikustamisest keelduda.
Isiku taotlusel asendab kohus lahendis andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel.
Avalikustatud kuriteo ja väärteo kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast karistusandmete registrist kustutamise tähtaja saabumist karistusregistri seaduse § 28 kohaselt. Erisus kehtib alaealistele kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 2 alusel. Kuriteo koosseisude puhul, mis on loetletud karistusregistri seaduse §-s 28, ei ole õigust isikuandmete avalikustamise lõpetamist nõuda.
Kohtu isikuandmete töötlemise kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Süüteod jaguned väärtegudeks ja kuritegudeks.
Väärteo eest määratud karistused kustutatakse ja kantakse üle arhiivi 1 aasta möödumisel väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest. Maksuväärteo karistusandmed kustutatakse 2 aasta möödumisel väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest.
Kuriteo puhul sõltuvad kustutamise ja arhiveerimise tähtajad mõistetud karistusest. Täpsemalt saab lugeda erinevate arhiveerimise tähtaegadega karistusregistri seadusest § 24 ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehelt.
Rahvusarhiivist ja kohaliku omavalitsuse arhiivist väljastatakse andmeid avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest, avaliku teabe seadusest, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seadusest tulenevaid piiranguid arvestades.
Isikuandmeid väljastab arhiiviasutus isiku nõusolekul. Surnu eest annab nõusoleku pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde või nende nõusolekul keegi kolmas isik (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1). Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmeid sisaldavale arhivaalile juurdepääs lubatud nimetatuist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Vaata täpsemalt arhiiviseaduse § 10.
Nõusolekut ei ole vaja, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat või kui suguvõsauurija küsib üksnes surnu nime, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht (isikuandmete kaitse seadus § 9 lg 4).
Enda suguvõsa uurimiseks isikuandmete töötlemine on lubatud, kui neid andmeid kogutakse ja kasutatakse üksnes isiklikul otstarbel ning neid ei jagata väljapoole enda sugulaste-hõimlaste suletud ringist. Kui on soov avaldada enda suguvõsa uuring, näiteks internetis või raamatuna, siis isiklik kasutuse erand enam ei kehti. Sellisel juhul on vajalik nende inimeste nõusolek, kelle isikuandmeid soovitakse avaldada. Kui nõusolekut ei anta, siis on võimalik avaldada andmeid isikustamata kujul. Näiteks kastikestest koosneval sugupuu-pildil näidatakse tühje kastikesi, mitte ei pea kaste üldse ära jätma. Vastasel juhul oleks liigselt riivatud teiste inimeste õigus oma sugulasi ja hõimlasi teada.
Oluline on ka meeles hoida, et inimene võib enda nõusoleku igal ajal ka tagasi võtta ja nõuda enda andmete kustutamist. Näiteks, kui inimene võtab enda nõusoleku tagasi veebilehel enda isikuandmete avaldamiseks, tuleb veebilehel avaldatud suguvõsa uuringu juurdepääs sulgeda, kustutada või muuta andmed umbisikustada.
Kui inimese surmast on möödunud alla 30 aasta, annab nõusoleku tema pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1). Avaldamiseks piisab neist ükskõik kelle nõusolekust, kuid igaühel neist on õigus nõusolek tagasi võtta. Isiku puhul, kelle surmast on möödunud üle 30 aasta, ei ole nõusolekut vaja. Nõusolekut ei ole vaja surnu lihtisikuandmete avaldamiseks: nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt (isikuandmete kaitse seadus § 9 lõige 4).
Nõusolekule ei ole ette nähtud kindlat vormi, kuid võimalike erimeelsuste ja hilisemate vaidluste vältimiseks soovitame alati võtta nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel.
Kui avaldate andmeid, mis selgesti riivavad teise inimese eraelu, tekitavad talle piinlikkust ja probleeme või mida ta võib pidada oma au ja hea nime teotamiseks, siis peate ka tagajärgedega arvestama. Igaühel on õigus pöörduda kohtusse ja nõuda tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Sugupuu-andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemisel tuleb arvestada õiguslike riskidega. Lihtsam risk on kellegi nõue tema andmete avaldamine lõpetada. Raskem risk on kahjuhüvitusnõue.
Isikukood kuulub tavaliste isikuandmete hulka. Isikukood avalikustatakse, kui on vaja konkreetset isikut tuvastada (ühenimeliste isikute puhul). Samuti võib isikukoodi asemel avalikustada vaid sünniaja.
Kindlustusandjal on kindlustustegevuse seadusest tulenev õigus töödelda kindlustatud inimese isikuandmeid kindlustuslepingu täitmise eesmärgil, kuid see ei tähenda, et kindlustusandja peaks piiramatult andmeid saama.
Nii nagu iga teine andmetöötleja, peab ka kindlustusandja järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 5 tulenevaid põhimõtteid. Kindlustusandja peab hindama, mis ulatuses on tal hüvitise määramiseks vaja erinevaid isikuandmeid töödelda. See tähendab, et isikuandmeid võib nõuda ainult sellel eesmärgil ja selles ulatuses, mis on vajalik kindlustuslepingu täitmiseks või selle ulatuse määramiseks ja tagasinõuete esitamiseks.
Kui on küsimusi ja kahtlusi isikuandmete töötlemise vajalikkuse kohta, siis tuleb esmalt pöörduda kindlustusandja poole. Kindlustusandjal on kohustus selgitada, millisel eesmärgil ja mis ulatuses tal neid andmeid vaja on. Täpsemalt inimese õigusest isikuandmete kasutamise kohta saab lugeda siit Teave isikuandmete kasutamise kohta | Andmekaitse Inspektsioon.
Isikuandmete töötlemiseks peab olema mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 või 9 tulenev õiguslik alus. Kindlustustegevuse seaduse § 219 lg 1 punkt 1 sätestab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas eelnimetatud seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.
Seega on kindlusjuhtumi korral kindlustusandjal õigus küsida andmeid kui need on kindlustusjuhtumi lahendamiseks vajalikud. Isikuandmete kaitse üldmääruses vastab see artikkel 6 lg 1 punktile c, ehk isikuandmete töötlemine on vajalik seadusjärgse kohustuse täitmiseks.
Siiski peab kaamera salvestise omanik veenduma, et kindlustusandja küsib salvestist kindlustustegevuse seaduse § 219 kirjeldatud eesmärgil (seoses kindlustusjuhtumiga ja selle hindamiseks, juhtumi kinnitamiseks vms). Selleks peab kindlustusandja piisava veendumuse kujundama ning ei piisa vaid üldisest viitest seadusele. Näiteks võib kindlustusandjalt vajadusel küsida konkreetse kindlustusjuhtumi numbrit, kuupäeva, andmeid auto kohta või muud vajalikku lisainfot, et saada aru, kas tegemist on ikka konkreetse kindlustusjuhtumi raames vajaminevate andmetega.
Videosalvestise väljastamisel tuleb järgida muuhulgas minimaalsuse põhimõtet, st videosalvestisest võib väljastada üksnes kindlustusjuhtumit kajastava lõigu. Kui salvestisel on jäädvustatud ka kolmandad isikud, kes juhtumiga seotud ei ole, tuleb need muuta tuvastamatuks.
Kui salvestise omanik on edastanud või edastab isikuandmeid, peab olema võimalik seda ka tagantjärgi tuvastada. Selleks tuleb dokumenteerida (sh logida) ka see, kellele, millal ja miks (mille alusel) on turvakaamera salvestisi edastatud.
Jah, kui Teie olite üks vestluse osapool ja ettevõtte salvestas telefonivestluse, siis teil on õigus küsida välja koopia selle telefonivestlusesest.
Isikuandmed on igasugune teave, mille järgi saab inimest tuvastada. Näiteks telefonikõne salvestisel ei ole ainult kõnes vahetatud info, vaid ka inimese hääl, mis on talle ainuomane ja mille järgi saab teda ära tunda. Seetõttu on hääl samuti isikuandmed ning kõnesalvestis tervikuna sisaldab isikuandmeid.
Õigus küsida koopiat enda isikuandmetest tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 15 lõikest 3. Loe koopia esitamise taotluse kohta pikemalt andmetega tutvumise artiklist AKI veebilehelt.
Ei, sest telefonivestlus sisaldab ka isiku häält, mis kuulub isikuandmete hulka. Seetõttu ei anna tanskriptsioon inimesele kogu infot tema kohta säilitatavate isikuandmete ja nende töötlemise kohta. Samuti ei ole inimesel võimalust kontrollida, kas transkriptsioon oli õige ja täielik, kas selles on esitatud ebaõigeid andmeid ning kas isikuandmete töötlemine võib olla ebaseaduslik.
Seega, kuna transkriptsioon ei ole helisalvestise koopia ning inimene ei saa täielikku ülevaadet tema isikuandmete töötlemise kohta, ei ole võimalik tal ka enda õigusi tõhusalt kaitsta, mistõttu on ei piisa üksnes salvestise transkriptsioonist.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 lõike 4 kohaselt ei tohi koopia saamise õigus kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, kuid see ei anna ettevõttele õigust keelduda koopia väljastamisest täielikult.
Ettevõtte peab hindama, kas ja kuidas teiste isikute õigused võivad olla ohus ning peab vajadusel salvestist muutma või eemaldama need osad, mis võiksid teisi kahjustada.
Oluline on ka meelde jätta, et kui klienditeenindaja täidab vestluse ajal tööalaseid kohustusi, siis reeglina ei ole alust eeldada, et vestlus sisaldab tema enda eraelulisi andmeid. Küll aga tuleks tööandjal (ettevõttel) töötaja kaitseks kõnesalvestise väljastamisel kasutada tehnilisi lahendusi (nt hääle moonutamist), mis muudaksid andmete kogumis (telefonikõnes) klienditeenindaja isiku (häälekujutise) tuvastamatuks. Hääle moonutamine on üks võimalike lahendusi, mida ettevõtte saab kasutada enda töötajate kaitseks.
Samas, kui selliseid lahendusi pole, ei ole see siiski põhjus jätta inimesele tema andmeid väljastamata.
Last updated: 24.11.2025