Tehisaru kasutamisel on oluline vahet teha, kas seda kasutatakse isiklikuks otstarbeks või ametialases või kutsetegevuses, sest töötajal tuleb juhinduda eelkõige oma tööandja juhistest (sh andmekaitsenõuded ja asutusesisesed juhised).
Oluline on arvestada, et kasutamise riskid sõltuvad sellest, millist tehisarusüsteemi kasutatakse ning millised on vastava lahenduse litsentsi- ja kasutustingimused (näiteks kas sisestatud andmeid kasutatakse treenimiseks või mitte).
Avalikult kasutatavatesse tehisarusüsteemidesse tuleks vältida isikuandmete, finantsandmete, ligipääsuandmete (parool, autentimisteave), konfidentsiaalse tööalase info (ärisaladus, kliendiandmed, lepingud), intellektuaalomandi jms andmete sisestamist.
Seega jagada tuleks ainult seda infot, mida on vältimatult vaja ja mille jagamine ei tekitaks riski, kui see avalikuks saaks.
Mõistlik on pöörduda selle organisatsiooni või asutuse poole, kelle süsteemi osas küsimusi on tekkinud. Sageli on võimalik küsida sellelt organisatsioonilt selgitusi või juhtida tähelepanu võimalikule probleemile. Paljudel juhtudel võib probleem olla seotud ebaselguse või puudulike juhistega ning selle saab lahendada organisatsiooni sees. Kui tegemist on tööandja või asutuse sisese olukorraga, tuleks esmalt kasutada olemasolevaid sisemisi kanaleid. Näiteks pöörduda juhi, andmekaitsespetsialisti või vastava vastutava isiku poole.
Kui kahtlus puudutab isikuandmete töötlemist ja tehisaru rakendava organisatsiooni selgitused jätavad siiski õhku küsimusi, on võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Kui probleem seisneb laiemalt tehisaru kasutamises või näiteks keelatud kasutusviisides, võib pöörduda vastava pädeva järelevalveasutuse poole, kes tegeleb tehisintellekti määruse rakendamisega.
Oluline on dokumenteerida juhtunu võimalikult täpselt, säilitada kas tehisaruga peetud vestlus, teha sellest kuvatõmmis vmt, et selge oleks, millist süsteemi kasutati, milline otsus tehti ja milles seisneb võimalik rikkumine. See aitab nii organisatsioonil kui ka järelevalveasutusel olukorda paremini hinnata.
Tehisintellekti määrus iseenesest ei loo täiesti uut õiguste süsteemi, vaid täiendab olemasolevaid õigusi. Eelkõige neid, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ja muudest õigusaktidest.
Isikuandmete töötlemise korral on inimesel kõik IKÜM-st tulenevad õigused. See hõlmab õigust saada teavet oma andmete töötlemise kohta, õigust oma andmetega tutvuda, õigust nõuda ebaõigete andmete parandamist ning teatud juhtudel ka õigust andmete kustutamisele. Need õigused kehtivad ka siis, kui andmeid kasutatakse tehisintellektiüsteemis.
Kui tehisaru kasutatakse inimese suhtes mingite otsuste tegemiseks või inimesega seotud aspektide hindamiseks, on inimesel õigus saada selgitusi. Inimesel on õigus teada, kas teda puudutav otsus on tehtud üksnes automatiseeritult ja kui nii, siis millised tegurid seda mõjutasid.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 tähenduses on tegemist automatiseeritud otsusega siis, kui inimese kohta tehakse otsus infotehniliste vahenditega ja ilma inimese sekkumiseta ja sellel on inimesele oluline mõju, eelkõige õiguslik mõju või muu sarnane märkimisväärne tagajärg.
See tähendab sisuliselt kolme tingimuse samaaegset esinemist:
-
Otsus peab olema tehtud ilma sisulise inimese sekkumiseta. See ei tähenda seda, et kasutatakse lihtsalt infotehnoloogilist süsteemi või algoritmi. Määrav on see, kas inimene saab otsuse kujundamises tegelikult kaasa rääkida ja seda mõjutada. Kui inimene küll formaalselt kinnitab otsuse, kuid ei analüüsi ega saa seda muuta, on pigem tegemist automatiseeritud töötlusel põhineva otsusega.
-
Tegemist peab olema otsustamisega, mis tugineb isikuandmete töötlemisele, näiteks profiilianalüüsile või muule hinnangule isiku omaduste, käitumise või olukorra kohta.
-
Otsusel peab olema isiku jaoks õiguslik tagajärg või muu sarnane märkimisväärne mõju. Õiguslik mõju tähendab otsust, mis mõjutab isiku õigusi või kohustusi, näiteks lepingu sõlmimisest keeldumist, toetuse andmist või sellest keeldumist, loa andmist või selle tühistamist. Märkimisväärne mõju võib esineda ka juhul, kui otsus ei muuda otseselt isiku õigusi, kuid mõjutab teda olulisel viisil, näiteks krediidivõime hindamisel, tööle kandideerimise eelvalikus või kindlustusriski hindamisel.
Üldreeglina on automatiseeritud töötlusel põhinev otsustamine keelatud. Erandina on see lubatud IKÜM artikli 22 lõikes 2 sätestatud juhtudel, näiteks lepingu täitmise vajaduse korral, seadusest tuleneva õigusliku aluse olemasolul või isiku selgesõnalisel nõusolekul. Eriliiki isikuandmetel põhinevat automatiseeritud otsustust võib teha vaid inimese selgesõnalisel ja teadlikul nõusolekul või kui selleks on seaduses sätestatud selge alus.
Automatiseeritud otsuse vaidlustamiseks peab inimene kõigepealt saama pöörduda otsuse teinud organisatsiooni poole. Inimesel on õigus saada selgitusi selle kohta, kuidas otsuseni jõuti, milliseid andmeid kasutati ning milline oli otsuse tegemise loogika. See ei tähenda algoritmi täielikku avalikustamist, kuid peab olema võimalik mõista, millised peamised tegurid otsust mõjutasid, sh millisel loogikal otsus põhines.
Lisaks on inimesel õigus esitada oma seisukoht ja vaidlustada otsus, tuues välja asjaolud, mis võivad tulemust muuta (nt ebaõiged või puudulikud andmed). Kui andmetöötleja ei reageeri või vastus ei ole rahuldav, on õigus küsida täiendavaid lisaselgitusi ning vajaduse korral teha korduv pöördumine. Lisaks on võimalik otsuse vaidlustamiseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.
Last updated: 18.06.2026