Tehisintellekti määrus

13. juunil 2024 võeti Euroopa Parlamendis vastu ja 12. juulist 2024 jõustus Euroopa Liidu (EL) tehisintellekti käsitlev määrus 2024/1689 (Artificial Intelligence Act). 

Määrus püüab leida tasakaalu kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt soodustada uute tehnoloogiate arengut, teiselt poolt vältida olukordi, kus tehisaru kasutades tehakse otsuseid, mis võivad olla ebaõiglased, läbipaistmatud või inimesele kahjulikud. 

Tehisintellekti määrus ei käsitle tehisaru kui midagi automaatselt ohtlikku. Vastupidi - see lubab ja soodustab tehisintellekti kasutamist, kuid seab piirid ja kohustused nendele kasutusviisidele, mis võivad oluliselt mõjutada inimeste elu, näiteks tööle saamist, haridust, toetuste või teenuste saamist, turvalisust või privaatsust. 

Selleks jaotab määrus tehisintellekti kasutusviisid erineva tasemega kategooriatesse – alates lubatud ja madala riskiga kasutustest kuni sellisteni, mida Euroopa Liidus üldse ei tohi kasutada. Mida suurem on võimalik kahju või mõju inimese õigustele, seda täpsemad ja rangemad on nõuded tehisintellekti arendajatele ja kasutajatele. 

Tehisintellekti määruse nõuded rakenduvad järk‑järgult mitme aasta jooksul. Selline lähenemine valiti selleks, et anda nii riikidele kui ka ettevõtjatele aega uute reeglitega kohanemiseks. 

Esimesed siduvad nõuded hakkasid kehtima 2. veebruaril 2025. Sellest ajast alates on osa tehisintellekti kasutusviise täielikult keelatud ning organisatsioonidel on kohustus tagada, et inimesed, kes tehisintellekti kasutavad, mõistavad selle toimimist piisavalt hästi. 

Esialgse plaani järgi pidi määruse peamine osa, st enamik nõudeid, hakkama kehtima 2. augustist 2026. Siinkohal toimus aga oluline muudatus. 2025. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon nn digivaldkonna koondpaketi ettepaneku reeglite lihtsustamiseks. 2026. aasta mais saavutati koondpaketi osas kokkulepe ja nii on osa määruse kohaldamisest edasi lükatud. 

Kõige olulisem muudatus puudutab kõrge riskiga tehisintellekti süsteeme. Algselt pidi enamik nõudeid hakkama kohalduma 2026. aastal, kuid uue kokkuleppe järgi lükati tähtajad edasi. Eraldiseisvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kehtivad nõuded alates 2. detsembrist 2027 ja toodetesse integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul alates 2. augustist 2028. 

Kokkuvõtlikult saab tehisintellekti määruse muudatustest lugeda Euroopa Liidu Nõukogu 07.05.2026 pressiteatest Tehisintellekt: nõukogu ja parlament leppisid kokku normide lihtsustamises ja ühtlustamises - Consilium. 

Tehisintellekti määrus ei puuduta kõiki tehisaru lahendusi, vaid ainult neid, mis vastavad tehisintellektisüsteemi mõistele (määruse artikkel 3 punkt 1). 

Samuti on välistatud määruse kohaldamine teatud tüüpi TI-süsteemidele ja TI-mudelitele. Näiteks jäävad määruse kohaldamisalast välja tehisintellektisüsteemid ja -mudelid, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kasutusele võetud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Samuti ei kuulu määruse kohaldamisalasse tehisintellekti kasutamine näiteks julgeoleku valdkonnas.

Määrus lähtub põhimõttest, et tehisaru kasutamine võib olla erineva mõjuga. Nii järgitakse määruses riskipõhist lähenemist. Lahendused ja neile kohalduvad nõuded jagatakse vastavalt sellele, kui suurt ohtu need võivad inimestele kujutada ning seeläbi liigitatakse TI-süsteemid nelja erinevasse riskikategooriasse: 

• lubamatu ehk vastuvõetamatu risk,  

• suur risk,  

• läbipaistvusrisk ning  

• minimaalne kuni olematu risk. 

Keelatud on sellised tehisaru kasutusviisid, mis kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele, turvalisusele või põhiõigustele. Näiteks töötajate emotsioonide tuvastamine (v.a meditsiinilistel ja ohutusega seotud põhjustel), teatud sotsiaalse skoorimise praktikad ning massilise jälgimise lahendused. Euroopa Komisjon on avaldanud ka juhised keelatud tehisintellekti kasutusviiside kohta. 

Suure riskiga tehisintellekti süsteemile kehtivad rangemad nõuded, et see oleks ohutu ja usaldusväärne. Sellisteks süsteemideks võivad olla lahendused, mida kasutatakse värbamisel, hariduses, piirihalduses ja õiguskaitses jne. 

Teatud tehisaru süsteemidele kehtivad täiendavad läbipaistvuse nõuded. See tähendab, et inimest peab teavitama näiteks kui tegemist on juturoboti või tehislikult loodud pildi või videoga (deepfake).  

Ülejäänud AI-süsteemidele määrus konkreetseid kohustusi ette ei näe, mistõttu võib neid kasutada vabamalt. Määruse koostamise ajal leiti, et hinnanguliselt kuulub sellesse kategooriasse umbes 85% tänapäeva tehisintellekti lahendustest. Nende süsteemide pakkujad võivad aga vabatahtlikult järgida usaldusväärse tehisaru põhimõtteid ja võtta kasutusele tegevusjuhendeid. 

Lisainfot leiab Euroopa Komisjoni Tehisintellekti Ameti (AI Office) korduma kippuvate küsimuste lehelt (materjal inglise keeles). 

Ei, iga algoritm ei tähenda tehisaru. 

Tavaline algoritm on reeglipõhine lahendus, kus inimene on ette määranud täpsed sammud ja otsustusreeglid. Selline süsteem annab sama sisendi korral alati sama tulemuse ega õpi ega kohandu. Näiteks lihtsad arvutused, loogikareeglid või kindlate tingimustega otsustuspuud, kus iga tulemus on ette määratud.  

Tehisintellektisüsteemi keskne tunnus on see, et süsteem suudab andmete põhjal teha järeldusi ja tuletada lahendusi ka olukordades, mida ei ole täpselt ette programmeeritud. See tähendab, et süsteem kasutab mudeleid või õpib andmetest mustreid ning ei tugine ainult fikseeritud reeglitele. Tehisintellekt võib aktsepteeritavates piirides ka kohaneda. 

Tehisintellekti määrus kohaldub kogu tehisintellektisüsteemi väärtusahela osalistele. Neile kes neid arendavad, turule toovad või kasutavad ja kelle tegevusel on seos Euroopa Liiduga. Määrusest tulenevate nõuete kohaldumine sõltub nii osapoole rollist kui kasutusviisist. 

Määruses eristatakse kolme peamist rolli, kellele nõuded kohalduvad. 

1. Pakkujad (providers) - isikud või organisatsioonid, kes arendavad tehisintellektisüsteemi või kes on väljatöötanud tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli ja kes laseb selle turule või võtab tehisintellektisüsteemi kasutusele oma nime või kaubamärgi all kas tasu eest või tasuta. 

2. Importijad ja turustajad (importers, distributors) - importija toob tehisintellektisüsteemi Euroopa Liidu turule väljastpoolt liitu, turustaja teeb süsteemi turul kättesaadavaks. 

3. Juurutajad (deployers) - isikud, kes kasutavad süsteemi oma tegevuses. Nendeks võivad olla nii ettevõtted, avaliku sektori asutused kui ka füüsilised isikud. Näiteks tööandja kes kasutab tehisintellekti töötajate valikul, või ametiasutus kes kasutab seda otsuste tegemisel. Juurutaks ei ole isik, kes kasutab tehisaru üksnes isiklikul eesmärgil. 

Kui kuulute eespool kirjeldatud sihtrühma, soovitame tutvuda Euroopa Komisjoni tehisintellekti ameti (AI Office) loodud nõuetele vastavuse tööriistaga: EU AI Act Compliance Checker | AI Act Service Desk. 

TI-süsteemi mõistet võidakse defineerida erinevates dokumentides ja organisatsioonide käsitlustes mõnevõrra erinevalt. Siinne selgitus lähtub Euroopa Liidu tehisintellekti määruses olevast määratlusest. 

TI-süsteem on masinpõhine süsteem, mis kasutab andmeid ning suudab nende põhjal ise järeldusi teha ja tulemusi luua. Süsteem võib töötada osaliselt iseseisvalt ega vaja iga tegevuse jaoks inimese otsest sekkumist. TI-süsteem võib olla kohanemisvõimeline. 

Tehisintellektisüsteem: 

• saab sisendandmeid (nt tekst, pildid, numbrid); 

• analüüsib neid (otsib mustreid või seoseid); 

• teeb järeldusi ja loob nende pinnalt väljundi, näiteks soovituse, otsuse, prognoosi, teksti või pildi; 

• võib mõjutada inimeste valikuid või teenuste toimimist nii päriselus kui ka digikeskkonnas; 

• võib olla kohanemisvõimeline, st omada iseõppimisvõimet, mis võimaldab süsteemil kasutamise ajal muutuda. 

Näiteks võib tehisintellektisüsteemideks pidada juturoboteid ja lahendusi, mis hindavad inimese sobivust tööle või teenusele. Lisaks ka tööriistu mis loovad teksti või pilte. 

Euroopa Komisjon on avaldanud juhised, mis aitavad ettevõtetel hinnata, kas konkreetne tarkvarasüsteem on käsitatav tehisintellektisüsteemina. See aitab paremini aru saada millal ja kuidas määruse nõudeid kohaldada. Juhisega saab tutvuda on komisjoni veebilehel.

Üldotstarbelist ehk generatiivset tehisaru saab kasutada väga erinevateks ülesanneteks, mitte ainult ühe kindla eesmärgi täitmiseks. Seda saab kohandada ja kasutada mitmesugustes olukordades. Näiteks saab sama süsteemi kasutada nii teksti kirjutamiseks, tõlkimiseks, andmete analüüsimiseks kui ka programmikoodi loomiseks. Selline tehisintellekt on sageli laialdaselt kasutatav ja seda saab integreerida paljudesse erinevatesse teenustesse ja toodetesse. 

Erinevalt tavapärasest tehisarust, mis peamiselt analüüsib või liigitab olemasolevaid andmeid, õpib generatiivne tehisintellekt suurtest andmehulkadest mustreid ning kasutab neid, et luua midagi uut, mida varem ei eksisteerinud. 

Näiteks võib generatiivne tehisaru: 

• kirjutada tekste või vastata küsimustele; 

• luua tekstikirjelduse põhjal pilte; 

• luua muusikat; 

• aidata kirjutada tarkvarakoodi. 

Allikas: What is Generative AI? | IBM; Mis on generatiivne tehisintellekt: tähendus ja kasutusalad – Adobe Firefly 

Mis on üldotstarbeline tehisintellektimudel? 

Üldotstarbeliste tehisintellektimudelite mõistet tuleb eristada tehisintellektisüsteemide mõistest. Üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid treenitakse tavaliselt suurte andmehulkadega mitmesuguste meetodite abil, näiteks enesejärelevalve all toimuv õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe. Üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid võib turule lasta mitmel viisil, sealhulgas raamatukogude, rakendusliideste (API), otse allalaadimise kaudu või füüsilise koopiana. Neid mudeleid võib omakorda muuta või peenhäälestada uuteks mudeliteks.  

Mis vahe on tehisintellektimudelil ja -süsteemil? 

Kuigi tehisintellektimudelid on tehisintellektisüsteemide olulised komponendid, ei ole need eraldiseisvad tehisintellektisüsteemid. Tehisintellektisüsteemideks saamiseks on tehisintellektimudelitele vaja lisada täiendavaid komponente, näiteks kasutajaliides. Tehisintellektimudelid on tavaliselt integreeritud tehisintellektisüsteemidesse ja moodustavad osa tehisintellektisüsteemist.  

Millal kehtivad mudelitele määruse nõuded? 

Määruses sätestatakse erinormid üldotstarbeliste tehisintellektimudelite ja süsteemseid riske kujutavate üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta. Neid nõudeid tuleb kohaldada ka siis, kui mudelid on integreeritud tehisintellektisüsteemi või moodustavad sellest osa. 

Seda tuleks mõista nii, et üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujate kohustused kehtivad alates hetkest, kui mudel lastakse turule. Kui üldotstarbelise tehisintellektimudeli pakkuja integreerib oma mudeli enda tehisintellektisüsteemi, mis tehakse turul kättesaadavaks või võetakse kasutusele, käsitatakse ka mudelit turule lastuna. Sellisel juhul kohaldatakse lisaks tehisintellektisüsteemide nõuetele jätkuvalt ka mudelitele kehtivaid nõudeid. 

Mudelitele kehtestatud kohustusi ei pea üldjuhul kohaldama juhul, kui mudelit kasutatakse üksnes siseprotsessides, mis ei ole olulised toote või teenuse pakkumiseks kolmandatele isikutele ning ei mõjuta füüsiliste isikute õigusi. Süsteemse riskiga üldotstarbeliste tehisintellektimudelite puhul tuleb aga alati kohaldada tehisintellekti määrusest tulenevaid asjakohaseid nõudeid, arvestades nende võimalikku märkimisväärset mõju 

Määruse kohaldamisalasse ei kuulu tehisintellektimudelid, mida kasutatakse enne turule laskmist üksnes teaduse, arenduse või prototüüpide loomise eesmärgil. See ei vabasta siiski kohustusest järgida määrust juhul, kui mudel pärast seda turule lastakse. 

Millal käsitatakse süsteemi üldotstarbelise tehisintellektisüsteemina? 

Kui üldotstarbeline tehisintellektimudel on integreeritud tehisintellektisüsteemi või on selle osa, siis tuleks seda süsteemi käsitada üldotstarbelise tehisintellektisüsteemina. 

Tehisintellekti määrus keelab teatud kasutusviisid täielikult. Keelud on suunatud eelkõige olukordadele, kus tehisintellekt võib tõsiselt kahjustada inimeste õigusi või väärikust ning viia ebaõiglase kohtlemiseni või lubamatu mõjutamiseni. 

• Kognitiivne ja käitumuslik manipuleerimine. Keelatud on tehisintellekt, mis kasutab varjatud või manipuleerivaid võtteid inimese käitumise mõjutamiseks viisil, mis võib tekitada kahju. Näiteks olukord, kus inimest suunatakse otsuseid tegema ilma, et ta seda ise teadvustaks. 

• Haavatavuste ärakasutamine. Keelatud on süsteemid, mis kasutavad ära inimese haavatavust, näiteks vanust, puuet või rasket majanduslikku olukorda, eesmärgiga mõjutada tema käitumist kahjulikul viisil. 

• Inimeste „sotsiaalne hindamine“ (social scoring). Keelatud on süsteemid, mis hindavad või järjestavad inimesi nende käitumise, omaduste või sotsiaalsete tunnuste alusel selliselt, et see toob kaasa ebasoodsa või ebaproportsionaalse kohtlemise. Näiteks punktisüsteemid, mis mõjutavad inimese ligipääsu teenustele või võimalustele. 

• Individuaalne kuriteo toimepanemise riski prognoosimine. Keelatud on tehisaru kasutamine selleks, et hinnata inimese kuriteo toimepanemise riski üksnes tema profiili või isikuomaduste põhjal. Erandina on see lubatud juhul, kui see toetab inimeste tehtud hinnangut, mis põhineb objektiivsetel faktidel. 

• Kujutiste sihtimata kogumine. Keelatud on näotuvastusandmebaaside loomine või laiendamine internetist või valvekaameratest kogutud kujutiste põhjal. 

• Emotsioonide tuvastamine. Keelatud on tehisaru kasutamine inimeste emotsioonide tuvastamiseks töö- või hariduskeskkonnas. Erandina on see lubatud piiratud juhtudel, näiteks meditsiinilistel või ohutusega seotud eesmärkidel. 

• Biomeetriline kategoriseerimine. Keelatud on inimeste liigitamine viisil, mille tulemusel järeldatakse tundlikke andmeid. Nt nagu rass, poliitilised vaated, ametiühingusse kuulumine, usulised veendumused või seksuaalne sättumus. 

• Reaalajas biomeetriline tuvastamine avalikus ruumis. Üldreeglina on keelatud inimeste jälgimine avalikus ruumis reaalajas biomeetrilise tuvastuse abil, nt näotuvastuse kaudu. Õiguskaitse eesmärgil on lubatud vaid väga piiratud erandid. 

Digivaldkonna koondpaketiga lisati eeltoodud nimekirja täiendavad keelatud kasutusviisid. 

• Nõusolekuta intiimpiltide loomine. Keelatud on tehisaru kasutamine sellise sisu loomiseks, mis kujutab inimest intiimsel või seksuaalsel viisil ilma tema nõusolekuta. See puudutab näiteks nn „deepfake“ pilte või videoid, mis kujutavad päris inimest eksitavalt. 

• Lapsporno või sarnase kahjuliku sisu loomine. Keelatud on tehisaru kasutamine lapsporno või muu sarnase äärmiselt kahjuliku sisu genereerimiseks või levitamiseks. 

Nagu kirjeldusest võib märgata, siis kõik keelud ei ole absoluutsed. Erandeid võib esineda rangelt reguleeritud juhtudel, näiteks sõjalistes või kaitsevaldkonnas, teadus- ja arendustegevuses ning väga spetsiifilistes õiguskaitseasutuste tegevustes. Organisatsioonidel, kes arendavad või kasutavad tehisintellekti, soovitame tutvuda Euroopa Komisjoni juhistega keelatud tehisintellekti kasutusviiside kohta, et paremini mõista kohaldamisreegleid ja konkreetseid olukordi: Commission publishes the Guidelines on prohibited artificial intelligence (AI) practices, as defined by the AI Act. | Shaping Europe’s digital future. 

Tehisintellekti määrus on suunatud eelkõige organisatsioonidele ja isikutele, kes tehisintellektisüsteeme arendavad, turule toovad või kasutavad neid oma töö või teenuse osana. Tavaline inimene, kes kasutab üldotstarbelist tehisintellekti näiteks teksti kirjutamiseks, tõlkimiseks või küsimustele vastuste saamiseks, ei kuulu üldjuhul nende kohustustega isikute hulka. 

Oluline on siin aga eristada kahte olukorda: 

1. Kui inimene kasutab tehisintellekti puhtalt isiklikul eesmärgil, näiteks kodus või oma eraelus, siis määruse nõuded talle praktiliselt ei kohaldu. Sellist kasutust käsitatakse mitteprofessionaalse või eraviisilise tegevusena. 

2. Kui inimene kasutab tehisintellekti oma töö raames või ettevõtte nimel, siis ei ole ta enam lihtsalt „tavaline kasutaja“, vaid tegutseb organisatsiooni nimel juurutajana. Sel juhul lasuvad kohustused küll peamiselt organisatsioonil, kuid ka töötaja peab järgima tööandja reegleid ja juhiseid, mis tulenevad tehisintellekti määrusest. 

See, et inimene kasutab tehisintellekti oma isiklikel eesmärkidel, ei tähenda siiski, et tal oleks lubatud teha sellega kõike või et ühtegi reeglit ei peaks järgima. Ka isikliku kasutuse korral tuleb järgida kehtivaid õigusnorme, näiteks autoriõigusega seotud nõudeid. Millal isikuandmete kaitse reeglid kohalduvad ja millal mitte, saab lugeda inspektsiooni korduma kippuvate küsimuste rubriigist.