Teadusuuringu tegijal tuleb esmalt analüüsida, kas ja millisel õiguslikul alusel hakatakse uuringu läbiviimisel isikuandmeid koguma ning töötlema. Kui õiguslik alus puudub, ei tohi teadusuuringu jaoks isikuandmeid koguda/töödelda.
Teadusuuringu tegemise õiguslikuks aluseks saab eelkõige olla, kas isiku nõusolek, avalikes huvides oleva ülesande täitmine (seadus) või eraõigusliku teadusuurija puhul lisaks veel õigustatud huvi.
Seaduses sätestatud juhtudel on uuringu läbiviimine vaja kooskõlastada eetikakomitee ja/või Andmekaitse Inspektsiooniga. Uuringu kooskõlastamine eetikakomitee poolt on kohustuslik, kui uuringus kasutatakse eriliiki isikuandmeid ja see on ette nähtud mõnes eriseaduses (nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus, inimgeeniuuringute seadus jm). Vastava valdkonna eetikakomitee puudumisel kooskõlastab uuringu Andmekaitse Inspektsioon. Eetikakomitee kontrollikohustust ei ole eriliiki isikuandmetel põhinevate täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise uuringute puhul, kuid Andmekaitse Inspektsioon võib eetikakomiteega konsulteerida, kui inspektsiooni hinnangul vajab uuring eetilisuse hindamist.
Millal on vaja Andmekaitse Inspektsioonilt kooskõlastust taotleda?
- Kooskõlastust on vaja taotleda, kui täidesaatev riigivõim ja alates 20. veebruarist 2026 ka kohalik omavalitsus viib läbi uuringu poliitika kujundamise eesmärgil ja selleks tehakse päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse või kasutatakse teise vastutava või volitatud töötleja vastutusalas olevaid andmete kogumeid (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 311 lg 3).
1. oktoobril 2025 jõustus isikuandmete kaitse seaduse muudatus, millega kaotati poliitika kujundamise uuringute topelt kooskõlastamise nõue. See tähendab, et poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavate uuringute puhul, milles töödeldakse eriliiki isikuandmeid, ei ole enam vaja taotleda kooskõlastust ka eetikakomiteelt. Kui inspektsioon leiab, et uuring vajab siiski eetilist hinnangut, siis ta küsib eetikakomiteelt ise arvamust (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 51). -
Kui asutus tellib poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringu, siis on asutus tellijana vastutav töötleja. Uuringufirma, kes asutuse tellimusel uuringut läbi viib, on volitatud töötleja. Uuringu taotlusvormi peab allkirjastama vastutav töötleja, v.a juhul, kui ta on selgesõnaliselt volitanud volitatud töötlejat taotlust allkirjastama.
- Kooskõlastust on vaja taotleda, kui eriliigilisi isikuandmeid sisaldav uuring viiakse läbi teadusvaldkonnas, kus puudub eetikakomitee (isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4).
Millal ei ole vaja teadusuuringuks kooskõlastust taotleda?
- Kooskõlastust ei ole vaja taotleda, kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringus isiku nõusolekul. Sellisel juhul rakendub isikuandmete töötlemisele üldine andmekaitse regulatsioon. Välistatud ei ole küll eetikakomitee kooskõlastuse vajadus, kuid see sõltub teadusmaailma reeglitest ja tavadest.
- Kooskõlastust ei ole vaja taotleda, kui teadusuuring viiakse läbi anonüümsete andmetega, kuna neid andmeid ei loeta seaduse mõistes isikuandmeteks. Kuid teatavatel juhtudel on vaja kooskõlastust isikuandmete anonüümimiseks.
- Kooskõlastust ei ole vaja taotleda, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Loa taotlemisel tekkivate küsimuste korral saab nõu küsida juristilt telefonil 627 4140 või e-posti aadressil [email protected].
Kas küsitluste läbiviimiseks on luba vaja?
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 ei reguleeri küsitluste ja rahulolu uuringute läbiviimist, kuid läbiviimisel tuleb arvestada andmetöötluse üldise regulatsiooniga – töötlemise õiguslike aluste, andmetöötleja kohustustega, andmetöötlemise põhimõtetega ning võimalike eriseadustes kehtestatud reeglitega (näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 311 lg 1-2).
Mida arvestada nõusoleku alusel läbiviidava teadusuuringu tegemisel?
Kui teadusuuring viiakse läbi isiku nõusolekul, siis peab nõusoleku vorm vastama isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. See tähendab, et nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib sealjuures olla osaline ja tingimuslik. Lähemalt saab nõusoleku kohta lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendi peatükist 9.
Teadusuuringu loa taotlemiseks poliitikakujundamise uuringute läbiviimiseks tuleb vastutaval andmetöötlejal esitada inspektsioonile taotlus.
Taotlus koos lisaga tuleb saata aadressile [email protected]
Loa taotlemisel tekkivate küsimuste korral saab nõu küsida telefonil 6274140 või e-posti aadressil [email protected].
Last updated: 20.03.2026