Kaamerad

Seoses tehnoloogia arenguga on paljud koduomanikud paigaldanud valvekaamerad. Lisaks on kaamerad paigaldatud ka haridusasutustes, linnaruumis ning poodides. Valvekaamerate kasutamisel tuleb järgida ka andmekaitse reegleid ning mõelda läbi, kas ja miks on kaamera paigaldamine vajalik.

Jälgimisseaduse on näiteks valvekaamera, pardakaamera, GPS-seade või droon, mille abil saab inimesi jälgida ja nende andmeid koguda. 

  • Tehke selgeks, mis on videovalve eesmärk ja selle kasutamise õiguslik alus ning millist probleemi videovalve lahendab. 

Enne videovalve kasuks otsustamist tuleb meõlda läbi, kas sama eesmärki on võimalik saavutada ka teiste vahenditega, näiteks täiendav uks, signalisatsioon, rohkem valgustust jne. Kuigi ükski seadus ei ütle konkreetselt, et valvekaamera kasutamisel on andmetöötlusreeglid rangemad, tuleb siiski tõdeda, et mida intensiivsem on riive inimese privaatsusele, seda rohkem nõutakse andmetöötlejalt isikuandmete toimingute läbipaistvust ja andmekaitsereeglitest kinnipidamist.

Kui seaduse sätet ei ole, mis lubab kindlas tegevusvaldkonnas videovalvet korraldada, tuleb arvestada, et tõenäoliselt saab olla õiguslikuks aluseks õigustatud huvi. Nii nagu nimetus viitab, peab olema videovalve eelduseks õigustatud huvi, aga ilma analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi n-ö seaduslik. Õigustatud huvi juhend  annab vajalikke nõuandeid, kuidas teha õigusliku huvi analüüs. 

  • Paigaldage enne videovalve ala sellest teavitavad sildid. 

Enne videoalasse jõudmist tuleb inimesele avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel ta videovalvet korraldab ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta. Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks.

  • Olge valmis vastama ja selgitama videovalve andmekaitse tingimusi ning andma teavet inimesele, kes on videosalvestisele jäänud. 

Kui tegemist on statsionaarse kaameraga, siis videovalve korraldajast saab isikuandmete töötleja. See aga tähendab talle kohustust kaitsta inimese privaatsust ja olla valmis võimaldama inimestele salvestistega tutvumist. Videole jäänud inimestel on õigus küsida enda isikuandmete töötlemise kohta IKÜM artikli 15 alusel. Seega peaksid andmekaitse tingimused olema kirjalikud. 

  • Salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil. 

See tähendab, et kui vara kaitseks tööle pandud turvakaamera on õigusrikkuja teolt tabanud, ei tohi selline salvestis jõuda näiteks sotsiaalmeediasse tuhandete silmade alla. Eesmärgiks on olnud ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest informeerimine. Inimeste häbiposti seadmine ei ole lubatud ning võimalike korrarikkumiste lahendamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Seetõttu on politseil ka õigus küsida välja videosalvestist. Politseile videosalvestise edastamine on lubatud nende menetlustoimingute tarbeks.

  • Mõelge läbi, kui pikalt on salvestisi vaja säilitada. 

Salvestiste säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed. Säilitada võib vaid kuni kaamera kasutamise eesmärgi täitumiseni, st peab olema põhjendatud miks on vaja salvestist just see konkreetne periood säilitada. Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja salvestistega tutvumise võimaldamisest tulenev koormus videovalve korraldajale. Tavapärane säilitamise tähtaeg on 72 tundi.

  • Ärge kasutage helisalvestamist.

Heli salvestamine ei ole lubatud.

  • Mõelge läbi kaamera resolutsioon ning vaatevälja ulatus.

Oluline on kaaluda ja selgitada välja, kas on vaja kaamerat, mis võimaldab näha detaile või piisab üldisemast pildist, mida saavutatakse näiteks väiksema resolutsiooni või automatiseeritud hägustamisega.

Andmekaitsetingimused on nagu aruanne inimesele, kus andmetöötleja annab ülevaate lihtsalt ja arusaadavalt kõikidest toimingutest, mida ta alates valvekaaamera töölepanemisest inimese isikuandmetega teeb. 

Andmekaitsetingimusi nimetatakse alternatiivselt ka privaatsusinfoks. Dokument on sama vajalik nagu kliendi,-üld - või tüüptingimused. Andmekaitsetingimused võivad olla kaamerate kasutuskorra osaks või üks peatükk näiteks üldtingimustes. 

Juhul kui teistelt isikutelt andmete saamine või dokumenteerimine on selgesõnaliselt kirjas seaduses, ei pea andmekaitsetingimusi kättesaadavaks tegema. Samuti ei nõuet juhtudel, kui info on ametisaladusega kaitstud. 

Isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid peavad olema lihtsasti kättesaadavad ja mõistetavad.

Andmekaitsetingimuste koostamiseks peab eelnevalt läbi mõtlema, milliseid toiminguid videosalvestistega tehakse alates salvestamisest kuni kustutamiseni. Seejärel tuleb välja selgitada, kas salvestiste saamiseks ja edasisteks andmetöötlustoiminguteks on olemas õiguslik alus. Kui soovitakse tugineda õigustatud huvile, siis tuleb läbi viia ka õigustatud huvi hinnang. 

Andmekaitsetingimustes peab kindlasti ära märkima järgmise informatsiooni:

1. Vastutav töötleja: Kaamera omanik ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon)
2. Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine
3. Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi
4. Ligipääs salvestistele: Näiteks  üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel, ettevõtte juhatusel või eraisikute puhul kaamera omanikul.
5. Isikuandmete säilitamise aeg: Nt salvestisi säilitatakse 3 päeva (täpne aeg peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle
6. Isikul on õigus tutvuda enda kohta töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta.
7. Juhul, kui isik leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.


Juhul, kui kasutatakse turvafirma teenust, siis peab ka see olema dokumenti lisatud. Sellisel juhul on turvafirma volitatud töötleja. 

Kui vastate kas või ühele väitele JAH, siis vajate videovalve korraldajana teavitussilti valvekaamera ala tähistamiseks.  

  • Valvekaamera kaitseb erakinnistut, aga valve ala ulatub ka tänavale, avalikule parkale või muule ühiskasutatavale alale.
  • Valvekaamera alas on töötajad, kliendid või partnerid. 
  • Ma kasutan valvekaamera salvestisi vara või isikute kaitseks või õigusrikkumiste tuvastamiseks. 
  • Valvealaks on korteriühistu territoorium. 
  • Valvekaamera jälgib kas mänguväljakut, spordiplatsi või mõnda muud avalikku ühiskasutatavat ala.

Videovalve sildi saab lihtsasti luua siin. 

Kaamerate kasutamisel peab enne nende paigaldamist välja panema teavitavad sildid, millel on kontaktandmed, kelle poole saab pöörduda, kui soovitakse tutvuda enda kohta kogutud salvestistega.

Teavitussildil peab olema kirjas järgmine informatsioon:

  • mis on kaamerate paigaldamise eesmärk;
  • mis on kaamerate kasutamise õiguslik alus;
  • kes on vastutav töötleja
  • vastutava töötleja kontakt;
  • lisainfo kaamerate kasutamise tingimuste kohta ning kus nendega saab tutvuda.

Oleme loonud ka videovalve sildi genereerija, mille abil saab luua nõuetekohase teavitussildi. Genereerija asub siin. 

Jah, kuid üksnes väga erandlikel juhtudel, näiteks siis kui varasemalt on filmitaval alal juhtunud mõni korrarikkumine või intsident. Sellisel juhul on võimalik tugineda õigustatud huvile, mis eeldab ka õigustatud huvi hinnangut. 

Olukorras, kus kaamera filmib ka avalikku ala,  peab enne videovalve ala olema paigaldatud ka videovalvest teavitav silt, koostatud andmekaitsetingimused. Lisaks peab vdeovalve korraldaja ehk kaamera omanikolema valmis isikutele nende kohta käivaid salvestisi avaldama, sest eramaja külge paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei toimu enam üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi (nt üldkasutatavat tänavat). 

Avaliku ruumi statsionaarselt filmidel ei ole enam tegemist isikliku kasutuse erandiga. Sellisel juhul kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus ja kaamera paigaldaja peab olema valmis põhjendama enda õigustatud huvi ning tagama isikuandmete kaitse reeglite järgimise.

Kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on jätkuvalt tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Tohib, kui see on kortermaja sisekorraeeskirjade kohaselt lubatud. Kuna trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis, siis saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kaamerate paigaldamise lubatavuse üle.

Otsus kaameraid kasutada või nende paigaldamine kortermajas keelata tuleks vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjades. Kui kortermajas ühistu puudub, peavad kaasomanikud kaamerate paigaldamise küsimuse otsustama oma sisesuhtes. Kaamerate paigaldamisel peab siiski lähtuma isikuandmete kaitse nõuetest.

Ülevaate turvakaamerate kasutamisega seotud nõuetest saab lähemalt lugeda artiklist videovalve korraldajale ja korteriühistu kaamerate korduma kippuvatest küsimustest.

Võib, aga seda juhul, kui jäädvustamine toimub avalikus kohas ning pildistamist ja filmimist võib eeldada. Toimuva jäädvustamise puhul asendab inimese nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada. Inimesele tuleb jätta võimalus soovi korral jäädvustamist vältida.

Avalike ürituste puhul, nagu näiteks rahvaspordiüritused, kus avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada, teavitamiskohustus ei kehti.

Siiski jääb inimesele alatiseks õigus nõuda andmete avaldamise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Kui pildi juures soovitakse avaldada lisaks näiteks inimese nime või muid isikuandmeid, siis on selleks vaja õiguslikku alust, näiteks isiku nõusolekut.

Koolis võivad kaamerad olla vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS). Selle seaduse kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Valvekaameraid tohib kasutada vaid ruumides, kus on turvalisuse tagamine reaalselt põhjendatud. Puhkeruumides, riietusruumides, tualettruumides jms on kaamerate kasutamine keelatud. Samuti ei ole põhjendatud nende kasutus klassiruumides, kus viibitakse suure osa ajast ning seda pidevalt, mitte ajutiselt nagu seda võib öelda sissepääsude juures viibimise kohta.

Koolides paigaldatud kaamerate reeglid peavad olema paika pandud kooli kodukorras, sh kes saab salvestisi vaadata, kui kaua neid säilitatakse ning kuidas üldiselt selliselt kogutud isikuandmeid töödeldakse.

Kui kaameraid soovitakse ka vara kaitseks, siis tuleks tugineda isikuandmete kaitse üldmäärusele ja õigustatud huvile. Sellisel juhul tuleb koolil ka läbi viia õigustatud huvi hinnang. Õigustatud huvi hinnangu koostamise kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Tööandja võib paigaldada valvekaamerad, kui eesmärk on seaduslik ja selgelt põhjendatud, sellega ei riivata liigselt töötaja põhiõigusi, töötaja on teadlik kaameratest ning nende kasutamine on reguleeritud ja läbipaistev.

Valvekaamerad töökohal on mõeldud eelkõige vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks, seega ei või neid kasutada muul eesmärgil nagu töötajate kontrollimine.

Valvekaamera kasutamiseks tuleb teha õigustatud huvi analüüs ning peavad olema koostatud andmekaitsetingimused. Tuleks vältida töötajate jälgimist kaameratega terve tööaja ning kaamerad tuleb suunata üksnes konkreetsetele turvariskidele.

Keelatud on kaameraid kasutada puhkeruumis, riietusruumis, wc-s jms.

Töökohas kaamerate kasutamisel ei saa tugineda töötaja nõusolekule kui õiguslikule alusele. Töölepingu seaduse § 1 lõike 1 kohaselt teeb töötaja tööd teisele isikule ehk tööandjale, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.  See tähendab, et tööandja ja töötaja vahelist sõltuvussuhet arvesse võttes on ebatõenäoline, et töötaja saab keelduda oma tööandjale andmete töötlemiseks loa andmisest, tundmata hirmu või tajumata tõelist ohtu, et keeldumisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed. Nõusolekut peab saama ka tagasi võtta, mistõttu võib ka siin tekkida küsimus, kas tööandja lõpetaks sellises olukorras valvekaamerate kasutamise. 

Eraldi tuleb märkida, et väär on küsida nõusolekut olukorras, kus tegelikult on tööandjal isikuandmete töötlemiseks muu õiguslik alus, sest selline tööandja tegevus on eksitav, jättes töötajale mulje, et tal on otsustusõigus olukorras, kus seda tegelikult ei ole. Kui aga tööandja siiski peaks otsustama tugineda kaamerate kasutamisel nõusolekule, ei ole tal lubatud töötlemise õigustamiseks tagantjärele viidata näiteks õigustatud huvile, kui nõusoleku kehtivusega on tekkinud probleeme. Seda eelkõige selle tõttu, et vastutavad töötlejad peavad tegema otsuse kohaldatava õigusliku aluse kohta enne andmete töötlemist (eesmärgi piirang).

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus õhu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku vastavalt korrakaitse seaduse (KorS) § 34 lõikele 1. See tähendab seda, et korrakaitseorganil on seadusest tulenev õiguslik alus kaamerate kasutamiseks ning isikuandmete töötlemiseks. 

Siiski ka selliste kaamerate puhul peavad olema paigaldatud teavitussildid. Avalikus kohas kaamerate kasutamist teavitavad sildid on teabetahvlid, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE”. Teavitussildile võib lisada ka korrakaitseorgani vapi kujutise.  Korrakaitseorgani sõidukis jälgimisseadmestiku kasutamisel paigutatakse sõiduki salongis nähtavale kohale kleebis, mille valgel taustal on musta värvi videokaamera pilt ning sõna „VIDEOVALVE”.

Last updated: 12.01.2024