Töötlemise õiguslikud alused

Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ning siseriiklikest õigusaktidest. Töötlemiseks vajaliku õigusliku aluse valikul tuleb teha vahet, kas tegemist on tavaliste isikuandmetega või kuuluvad isikuandmed eriliigiliste ja süüteoandmete kategooriasse.

TAVALISED ISIKUANDMED

Isikuandmete kaitse üldmäärus artikkel 6  näeb tavaliste isikuandmete töötlemise õiguslike alustena: 

  • ​NÕUSOLEK

Inimene on andnud vabatahtliku selgesõnalise nõusoleku toiminguteks enda isikuandmetega.

  • LEPINGU TÄITMINE

Isikuandmete töötlemine on vajalik inimesega sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt inimese taotlusele.

  • SEADUSEJÄRGSE KOHUSTUSE TÄITMINE

Isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise ehk seadusjärgse kohustuse täitmiseks.

  • ELULISTE HUVIDE KAITSMINE

Isikuandmete töötlemine on vajalik inimese enda või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks.

  • AVALIKES HUVIDES OLEVA ÜLESANDE TÄITMINE

Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks on reguleeritud siseriiklikus õiguses.

  • ÕIGUSTATUD HUVI

Isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral ning juhul, kui see kaalub üles inimese põhiõigused ja – vabadused. 

Hinnang, kas Teie õigustatud huvi töödelda kaalub üles teiste inimeste huvid, tuleb anda konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.

Loe täpsemalt õigustatud huvist.

Avaliku sektori asutus ei saa kohaldada õigustatud huvi oma ülesannete täitmisel.

ERILIIGILISED ISIKUANDMED

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lõige 2 näeb eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslike alustena:

  • ​NÕUSOLEK

Inimene on andnud vabatahtliku selgesõnalise nõusoleku toiminguteks enda isikuandmetega.

  • SEADUS VÕI MUU SISERIIKLIK ÕIGUSAKT

Isikuandmeid töödeldakse seaduse või mõne muu siseriikliku õigusakti alusel.

  • ELULISTE HUVIDE KAITSMINE

Isikuandmete töötlemine on vajalik inimese enda või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks, kui inimene on füüsiliselt või õiguslikult võimetu ise nõusolekut andma.

  • ÕIGUSNÕUDE KOOSTAMINE, ESITAMINE VÕI KAITSMINE

Isikuandmete töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni.

  • ANDMESUBJEKT ON ISIKUANDMED ILMSELGELT AVALIKUSTANUD

Töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud.

  • AVALIKES HUVIDES TÖÖTLEMINE

Isikuandmete töötlemine on võimalik siseriikliku õiguse alusel ja vajalik avalikes huvides ning see ei kahjusta ülemäära inimese õigusi.

  • ÕIGUSPÄRASE TEGEVUSE RAAMES

Teatud isikuandmeid, milleks on filosoofiliste, religioossete või ametiühinguliste sihtasutuste, ühenduste ja MTÜde liikmelisusega soetud andmed, töödeldakse õiguspärase tegevuse raames ja vajalikke kaitsemeetmeid rakendades. Töötlemine ei laiene avalikustamisele ilma isiku nõusolekuta. 

Reeglina on eriliigiliste isikuandmete töötlemine keelatud välja arvatud, kui esineb mõni ülal toodud õiguslikest alustest.

Süüteoandmete töötlemine

Tundlikkuselt eriliigiliste andmetega samas kategoorias, kuid õigusliku regulatsioonina iseseisev on süüteoandmete töötlemine, milleks on süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste või süütegudega seotud andmed.

Töötlemine võib toimuda vaid seaduse alusel või ametiasutuste järelevalve all, arvestades asjakohaseid kaitsemeetmeid inimese õiguste ja vabaduste kaitseks.

Siseriiklikult reguleerib süüteoandmete töötlemist isikuandmete kaitse seaduse peatükk 4, §-d 12- 50.

Last updated: 12.01.2024