Andmekaitse Inspektsiooni töö on jaotatud nelja valdkonda – Euroopa koostöö ja õiguse-, tehnoloogia-, koostöö- ja menetlusvaldkond. Inspektsioonis on täidetud 34 ametikohta. Inspektsiooni peadirektor on Pille Lehis.
Inspektsiooni missioon seista sõltumatult privaatsuse ja riigi läbipaistvuse eest, panustades ühiskonna usaldusväärsusesse.
Olulisemad ülesanded ja kohustused
- Andmekaitse alase teadlikkuse kasvatamine ühiskonnas.
- Rahvusvahelise koostöö suurendamine.
- Menetluste kiirendamine ja efektiivsuse suurendamine.
- Pädevuste kasvatamine, et seista inimeste huvide eest.
Meie eesmärk
- aidata luua Eestis andmekaitse vallas piisavalt häid teadmisi ja olla andmetöötlejatele partneriks parimate andmekaitse alaste praktikate kujundamisel.
- olla Eestile olulistes küsimustes aktiivne panustaja ülepiirilises koostöös, sh Euroopa andmekaitsenõukogus.
- aidata kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse üksikisiku õigust eraelule ja riigi tegevuse läbipaistvust, seeläbi kaitseme iga inimese põhiseaduslikke õigusi:
- õigust saada teavet asutuste tegevuse kohta;
- õigust pääseda enda kohta kogutud andmete juurde;
- õigust era- ja pereelu puutumatusele isikuandmete kasutamisel andmetöötlejate poolt.
Isikuandmete kaitsmise kronoloogia Eestis
- 1996. aastal võttis Riigikogu vastu esimese isikuandmete kaitse seaduse (IKS).
- 1997. aastal asutati Siseministeeriumi juurde andmekaitseosakond.
- 1999. aastal alustas tegevust Andmekaitse Inspektsioon (AKI).
- 2001. aastal jõustus avaliku teabe seadus (AvTS), mille järelevalveasutuseks sai Andmekaitse Inspektsioon (AKI).
- 2003. aastal hakkas kehtima teine isikuandmete kaitse seadus (IKS).
- 2008. aastal hakkas kehtima kolmas isikuandmete kaitse seadus (IKS).
- 2016. aastal (24.05) jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM).
- 2018. aastal (25.05) hakkas kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM).
- 2019. aastal (15.01) jõustus neljas isikuandmete kaitse seadus (IKS).
Last updated: 21.04.2026