Riik

Isikukood kuulub tavapäraste isikuandmete hulka ning selle avalikustamine on lubatud, kui on vaja kindlalt tuvastada konkreetne isik – näiteks juhul, kui tegemist on sama nimega inimestega. Alternatiivina võib isikukoodi asemel avalikustada ainult sünniaja, kui eesmärgiks on vältida nimekaimude segiajamist.

Äriregistris olevad andmed on avalikud, et tagada ärikeskkonna läbipaistvus ja usaldusväärsus. Äriregistri avalikkus on sätestatud äriregistri seaduses (ÄRS). 

Igaühel on õigus tutvuda äriregistris olevate juriidiliste isikute registrikaartide, avaliku toimiku ja dokumentidega (ÄRS § 30). Isiku nimi ja isikukoodi avalikustamine on vajalik näiteks selleks, et kontrollida, kas konkreetsel inimesel on õigus esindada juriidilist isikut. Äriregistri seaduse § 29 lõike 1 kohaselt kehtib põhimõte, et registrikanne on õige, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige. Seega toetab äriregistri avalikkus ka õiguskindlust. 

Äriregistris olevate andmetega tutvumiseks on loodud veebiplatvorm E-äriregister, kus lisaks äriregistri andmetele võidakse avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid (ÄRS § 2 lg 2). Seetõttu saab lisaks äriregistri andmetele tutvuda E-äriregistris ka teiste avalike andmetega, mis on konkreetse juriidilise isikuga seotud. 
 
Täpsemalt E-äriregistri andmete avalikustamisest saab lugeda E-äriregistri abiinfo portaalist.

Kui Teil on küsimusi äriregistris avaldatud andmete kohta või soovite lisateavet isikuandmete töötlemise kohta, siis nendele küsimustele saab anda vastuseid Justiits- ja Digiministeerium, kes on äriregistri vastutav töötleja. Ministeeriumi andmekaitsetingimustega saab tutvuda veebilehel. 

Juriidilise isikuga seotud andmete puhul peab meeles pidama, et juriidilisel isikul ei ole eraelu. Eraelu ning õigus isikuandmete kaitsele on ainult inimestel.

Juriidiliste isikute andmed on Eestis avalikustatud riiklikus registris – äriregister. Äriregistri andmete avalikkus on sätestatud äriregistri seaduses.  Tegemist on andmetega, millele juurdepääsu ei ole piiratud ehk tegemist on avaandmetega. Avaandmed oma olemuselt tähendavad seda, et neid võib taaskasutada algsest erineval eesmärgil. 

Ringkonnakohus on lahendis 3-21-1749 varasemalt selgitanud, et huvi kaitsta ettevõtluskeskkonda ja muuta seda läbipaistvaks on kaalukas ning äriregistrist kättesaadav teave on otsingumootoritele indekseeritav. Seetõttu ei ole infoportaalide poolt samade isikuandmete avaldamine indekseeritaval viisil samuti õigusvastane. Infoportaalide tegevuse eesmärk ei kaldu äriregistri avalikkuse eesmärgist kõrvale. Avaandmete direktiivi lisa 1 p 5 järgi on direktiivi mõistes väärtuslike andmestike hulgas ka andmestikud äriühingute ja nende omandisuhete kohta ning eesmärk selliseid andmeid kättesaadavaks teha on legitiimne. 

Tähtis on mõista, et juriidilise isikuga seotud isikuandmete avalikustamine ei tohi toimuda valimatult. Kui Teie isikuandmed on avaldatud mõnes infoportaalis, mis ei ole E-äriregister, on Teil õigus esitada portaalipidajale vastuväide isikuandmete töötlemisele. Vastuväite esitamisel tuleb põhjendada, kuidas isikuandete avaldamine veebilehel Teid ülemääraselt kahjustab ja millist lahendust Te soovite. Vastuväidete kohta saate täpsemalt lugeda meie veebilehelt. 

Andmejälgija on tehniline lahendus, mille abil on inimesel võimalik eesti.ee portaali vahendusel tutvuda, kes on tema isikuandmeid vaadanud. Andmejälgijas kuvatake päringuid, mis on tehtud andmejälgijaga liidestatud andmekogudes. Oluline on märkida, et osa päringuid andmekogudes on automaatsed ega tähenda, et päringul ei ole õiguslikku alust. 

Kui teil on küsimus, miks teie kohta on päring tehtud, siis esmalt tuleb teil pöörduda päringu tegija poole. Juriidiliste isikute puhul on kontaktandmed hõlpsalt leitavad E-äriregistri portaalis.

Loe täpsemalt Andmejälgija kohta Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehelt ja Kratid juhisest. 

Andmejälgijasse on võimalik sisse logida eesti.ee portaali kaudu siit.
 

Kinnistusraamat on avalik register, mis tähendab, et igal inimesel on õigus saada teavet sinna kantud andmete kohta, sealhulgas kinnisasjade ja nende omanike kohta. Selline avalikkus aitab tagada kinnisasjade omandisuhete läbipaistvuse ning õiguskindluse nende käibes, vähendades samal ajal kinnisvaratehingutega seotud riske.

Kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtted on sätestatud kinnistusraamatuseaduse § 74 ja asjaõigusseaduse § 55.

Kinnistusraamatu andmetele on võimalik ligi pääseda E-kinnistusraamatu kaudu. Alates 15. jaanuarist 2025 ei saa seal enam päringut teha inimese nime ega isikukoodi alusel. Loe lähemalt uudisest Justiits-ja Digiministeeriumi veebilehelt.

Siiski on erandeid – näiteks saavad inimese nime või isikukoodi alusel päringuid endiselt teha:

• advokaat õigusteenuse osutamise eesmärgil;
• avalik-õiguslik juriidiline isik;
• ajutine pankrotihaldur.

Täpsem loetelu, kes saab teha päringuid füüsilise isiku nime ja isikukoodi põhjal on sätestatud kinnistusraamatu seaduse § 74 lõikes 4².

Seaduse muudatus siiski ei tähenda seda, et inimestel puudub võimalus teha päringuid isiklikuks otstarbeks. Kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte kehtib siiani ning jätkuvalt on igal inimesel võimalus saada teada, kes on konkreetse kinnistu omanik.

Seaduse muudatusega kaotati võimalus otsida kinnistusraamatust kinnistuid inimese nimega, kuid jäeti alles võimalus teha päringuid:

• kinnisasja aadressi;
• katastritunnuse või;
• registriosa numbri järgi. 

Päringu tegijal on õigus tasu eest tutvuda kogu kinnistu andmetega, sealhulgas omaniku andmetega. Selline päringuvõimalus on seadusega lubatud. Päringut kajastatakse kinnistu omaniku Andmejälgijas. 

Oluline on meeles hoida, et kinnisturaamatu avalikkus ei tähenda, et kinnistusraamatus võib iga inimene teha automatiseeritud masspäringuid. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et automatiseeritud masspäringute tegemine füüsilise isiku (inimese) poolt  ei mahu isikliku või koduse tegevuse erandi alla , mis välistaks isikuandmete kaitse nõuete kohaldamise. Täpsemalt saab seisukoha kohta lugeda siit ja siit.
 

Avaandmed on andmed, mida võib kasutada algsest erineval eesmärgil. Avaandmed on osa avalikust teabest, millele juurdepääsu ei ole piiratud. Täpne definitsioon on toodud avaliku teade seaduse § 3¹ lõikes 1 ja Kratid veebilehel.

Kui avaandmed sisaldavad ka isikuandmeid, siis tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid reegleid. Isikuandmete kaitse reegleid ei pea järgima, kui isikuandmeid kasutatakse üksnes isiklikul otstarbel. 

Erinevate avaandmetega saab tutvuda avaandmete portaalis.

Haldusorganil on õigus töödelda isikuandmeid, kui talle on seadusega antud avalik ülesanne, mis loob konkreetse õigusliku aluse andmete töötlemiseks. See tähendab, et kuigi isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lõige 1 punkt e lubab töötlemist avaliku ülesande täitmise eesmärgil, peab lisaks sellele olemas olema siseriiklik õigusnorm, mis konkreetset volitust reguleerib.

Näide Andmekaitse Inspektsioonist (AKI):

• AKI täidab ülesandeid isikuandmete kaitse ja avaliku teabe valdkonnas, mis on sätestatud Andmekaitse Inspektsiooni põhimääruse § 1 lõikes 2.
• AKI põhimääruse § 9 kohaselt kuulub põhiülesannete hulka järelevalvemenetluse läbiviimine.
• Isikuandmete kaitse seaduse § 56 on antud Andmekaitse Inspektsioonile selge volitusnorm viia läbi riiklikku ja haldusjärelevalvet, mille raames on õigus töödelda ka isikuandmeid.
• Lisaks sätestab IKÜM art 58 lg 1 punkt e, et järelevalveasutusel on uurimisvolitusena õigus saada vastutavalt töötlejalt ja volitatud töötlejalt juurdepääs kõikidele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

Vastasel juhul ei oleks võimalik Andmekaitse Inspektsioonil järelevalvemenetlust läbi viia ega enda avalikku ülesannet täita, kui isikuandmeid ei tohiks järelevalvemenetluse läbiviimisel töödelda.
 

Kui Teil on küsimusi, miks kohtutäitur on teinud teie kohta päringu rahvastikuregistris, kuigi teile teadolevalt te ei ole seotud ühegi täitemenetlusega, on teil õigus pöörduda päringu teinud kohtutäituri poole. Kohtutäituri poole pöördudes peate arvestama asjaoluga, et õigus küsida teavet kehtib üksnes teie enda isikuandmete kohta. Kohtutäitur ei saa teile väljastada andmeid täitemenetluse kohta, kui teie ise ei ole selle täitemenetlusega seotud. Seejuures kehtib kohtutäiturile ka kohustus hoida ametisaladust ja mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid (kohtutäituri seadus § 11).

Kohtutäituritel on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluses seadusest (täitemenetluse seadustik § 26 lõige 4) tulenev õigus teha päringuid. Rahvastikuregister on üks allikaid, mille kaudu kohtutäitur saab vajalikke andmeid. Nimelt sisaldab rahvastikuregister inimese ees- ja perekonnanime, sünniandmeid, isikukoodi, elukoha andmeid, kontaktandmeid jne. Täpne rahvastikuregistri andmete loetelu on toodud rahvastikuregistri seaduse § 21.
 
Samas on oluline meelde jätta, et kohtutäituritel võib tekkida vajadus küsida andmeid ka võlgniku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja laste, s.o perekonnaliikmete andmeid, mis samuti on osa rahvastikuregistri andmetest. Päringuid tehes peab kohtutäitur siiski arvestama isikuandmete kaitse reeglitega, sh iga päring peab olema tehtud konkreetse eesmärgiga. Lubatud ei ole küsida rohkem andmeid, kui tegelikkuses on vajalik täitemenetluse eesmärgi saavutamiseks.
 
Näiteks on kohtutäituril täitemenetlust läbi viies kohustus kontrollida, kas võlgnikul on ülalpeetavaid. Kohtutäitur peab arestimisaktis märkima summa, mis vastab ühe kuu alampalgale ning arvestada arestimisele mittekuuluvat summat, kui võlgnikul on ülalpeetavaid (täitemenetluse seadustik § 133 lõige 1). See tähendab seda, et kohtutäitur peab võlgnikule tagama tema sissetuleku mittearestitav osa vastavalt ülalpeetavate arvule.
 
Lisaks võib kohtutäituril olla vajalik kontrollida, kas võlgnikul on ühisvara abikaasaga. Ühisvarale sissenõude pööramine on lubatud võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul, või kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument (täitementluse seadustik § 14 lõige 1). Täpsemalt oskab täitemenetluse kohta infot jagada täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur.  
 
Mõlema näite puhul jääb ka nende inimeste Andmejälgijasse logi, et nende isikuandmete kohta on tehtud päring rahvastikuregistris.
 
Täitemenetluse kohta saate täpsemalt lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt korduma kippuvate küsimuste rubriigist.

Jah, inimese enda taotluse alusel saab kohus jõustunud lahendis nime asendada initsiaalide või tähemärgiga. Sellisel juhul ei avalikustata kohtulahendis inimese isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.  Täpsemalt saab lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõikest 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõikest 3. 
 
Avalikustatud kuriteo ja väärteo kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast karistusandmete registrist kustutamise tähtaja saabumist karistusregistri seaduse § 28 kohaselt.  Erisus kehtib alaealistele kriminaalmenetluse seadustiku § 408¹ lõike 2 alusel. Kuriteo koosseisude puhul, mis on loetletud karistusregistri seaduse §-s 28, ei ole õigust isikuandmete avalikustamise lõpetamist nõuda.
 
Isikuandmete töötlemine kohtus. 
 

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist – kas väärteo või kuriteoga. 

Väärteo eest määratud karistused kustutatakse ja kantakse üle arhiivi 1 aasta möödumisel:

• väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest;
• aresti kandmisest;
• üldkasuliku töö sooritamisest või;
• põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest. 

Maksuväärteo karistusandmed kustutatakse 2 aasta möödumisel:

• väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest või;
• aresti täitmisest. 

Kuriteo puhul sõltuvad kustutamise ja arhiveerimise tähtajad mõistetud karistusest. Täpsemalt saab lugeda erinevate arhiveerimise tähtaegadega karistusregistri seadusest § 24 ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt.

Jah, kuid tuleb meeles hoida, et kõiki andmeid ei pruugi arhiiv väljastada. Nimelt on rahvusarhiivil ja ka kohaliku omavalitsuse arhiivil kohustus hinnata, et ei väljastataks andmeid, millele tegelikult vaba juurdepääsu pole. Vaba juurdepääsu ei ole andmetele, mis on piiratud näiteks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse või avaliku teabe seaduse alusel. Samuti võib olla piiratud andmetele ligipääs isikuandmete kaitse üldmääruse alusel. Vaba juurdepääsu kohta saab täpsemalt lugeda arhiiviseaduse § 10.

Kui soovitakse surnud inimese andmeid, siis surnu isikuandmetele on juurdepääs tema pärijal, abikaasal, alanejal ja ülenejal sugulasel, õel ja vennal või nende nõusolekul kolmandal isikul. Igaüks neist võib anna nõusoleku arhivaalile juurdepääsuks, kuid tuleb arvestada, et iga üks neist võib nõusoleku ka tagasi võtta. 

Nõusolekut ei ole vaja, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat või kui suguvõsauurija küsib üksnes surnu nime, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja kohta (isikuandmete kaitse seadus § 9 lg 4). 

Enda suguvõsa uurimiseks isikuandmete töötlemine on lubatud, kui neid andmeid kogutakse ja kasutatakse üksnes isiklikul otstarbel ning neid ei jagata väljapoole enda sugulaste-hõimlaste suletud ringist.

Oluline on meeles hoida, et kui on soov suguvõsa uuring avalikustada, näiteks internetis või raamatuna, siis isikliku kasutuse erand enam ei kehti. 

Sellisel juhul on vajalik nende inimeste nõusolek, kelle isikuandmeid soovitakse avaldada. Nõusolekule ei ole ette nähtud kindlat vormi, kuid võimalike erimeelsuste ja hilisemate vaidluste vältimiseks soovitame alati võtta nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel. 

Kui nõusolekut ei anta, siis on võimalik avaldada andmeid isikustamata kujul. Näiteks kastikestest koosneval sugupuu-pildil näidatakse tühje kastikesi, mitte ei pea kaste üldse ära jätma. Vastasel juhul oleks liigselt riivatud teiste inimeste õigus oma sugulasi ja hõimlasi teada.

Kindlasti tasub silmas pidada ka seda, et inimene võib enda nõusoleku igal ajal ka tagasi võtta ja nõuda enda andmete kustutamist. Näiteks, kui inimene võtab enda nõusoleku tagasi veebilehel enda isikuandmete avaldamiseks,  tuleb veebilehel avaldatud suguvõsa uuringu juurdepääs sulgeda, kustutada või muuta andmed umbisikustada. 

Kui inimese surmast on möödunud alla 30 aasta, annab nõusoleku tema pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, vend või õde (surma põhjuse tuvastamise seadus § 6 lõige 1). Avaldamiseks piisab neist ükskõik kelle nõusolekust, kuid igaühel neist on õigus nõusolek tagasi võtta. Isiku puhul, kelle surmast on möödunud üle 30 aasta, ei ole nõusolekut vaja. Nõusolekut ei ole vaja surnu lihtisikuandmete avaldamiseks: nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt (isikuandmete kaitse seadus § 9 lõige 4).

Kui avaldate andmeid, mis selgesti riivavad teise inimese eraelu, tekitavad talle piinlikkust ja probleeme või mida ta võib pidada oma au ja hea nime teotamiseks, siis peate ka tagajärgedega arvestama. Igaühel on õigus pöörduda kohtusse ja nõuda tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist.