Eestis kehtib kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte, mis tähendab, et igaühel on õigus saada teavet kinnistusraamatusse kantud andmete, sh kinnisasjade ja nende omanike, kohta. Kinnistusraamatu avalikkus tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid. Kinnistusraamatu andmete õigsust eeldatakse ning nendele toetuvad tehinguid tehes ka näiteks ka notarid.
Isikuandmete kaitse on väga oluline, kuid ka isikuandmete kaitse üldmäärus ütleb, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Seadusandja on leidnud, et õigus privaatsusele ei kaalu üles õigust turvalisele õiguskäibele. Neid õigusi tasakaalustatakse läbi kinnistusraamatuga tutvuja tuvastamise ning tasude kehtestamise. Ehk, kõikidest otsingutest jääb maha isikustatud jälg, samas ei piira see kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet. Tegemist on lahendusega, millega ühelt poolt on üritatud vähendada riivet inimeste privaatsusele, teiselt poolt tagada endiselt kinnistusraamatu avalikkus ja seega turvaline õiguskäive.
Kuigi kinnistusraamatuga tutvudes saadakse ligipääs teiste isikute andmetele, ei pea vaataja, kui ta tegi päringu isiklikul otstarbel, kinnistusraamatu avalikkuse tõttu põhjendama, miks ta seda tegi. Teisisõnu, kui kinnistusraamatu andmeid vaatab eraisik väljaspool ametialast või äritegevust, siis võibki tegemist olla isiklikul otstarbel andmete vaatamisega, millele ka andmekaitsereeglid ei rakendu.
Eelnev siiski ei kohaldu täies ulatuses sellisele andmetöötlusele, mida ei tehta isiklikul otstarbel. Kui selliseid päringuid teeb näiteks mõni asutus või ettevõte, siis sellisel juhul peaks päringute tegemiseks olema õiguslik alus ja isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, eesmärgipärane ja läbipaistev.
Seoses e-kinnistusraamatus tehtavate massiliste päringutega on inspektsioon saanud nüüdseks andmetöötleja kohta mitmeid kaebusi. Sellistel puhkudel ei alusta me iga kaebuse alusel eraldi menetlust, vaid koondame need kokku ja alustame andmetöötleja osas ühe omaalgatusliku järelevalvemenetluse. Nii oleme toiminud ka antud juhul.