Mõjuhinnangu suunis

Mõjuhinnangu kõige olulisem eesmärk on hinnata, kas andmete kaitseks rakendatavad meetmed on piisavad, et tõenäolisi ohte kas täielikult maandada või vähemalt leevendada vastuvõetavale tasemele.

Alates 25. maist 2018 hakati kohaldama määrust (EL) 2016/6791 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 35 on võetud kasutusele andmekaitsealase mõjuhinnangu mõiste, mis on sätestatud ka direktiivis 2016/6803.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk on kirjeldada isikuandmete töötlemist, hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust ning aidata käsitleda selle tulemusena füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele tekkivaid ohte neid ohte hinnates ja määrates kindlaks meetmed, mille abil neid ohte käsitleda.

Andmekaitsealane mõjuhinnang on oluline vahend vastutuse vaatenurgast, sest see mitte üksnes ei aita vastutavatel töötlejatel täita isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid, vaid aitab ka tõendada seda, et määrusega kooskõla tagamiseks on võetud asjakohased meetmed (vt ka artikkel 24). Teisisõnu on andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine protsess, millega tagatakse vastavus ja tõendatakse seda.

Last updated: 01.12.2025