Avaliku sektori kaitstud andmete taaskasutamine

Andmehalduse määruse II peatükk reguleerib avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist.

Eestis toimub avalike ülesannete täitmisel saadud või loodud teabele juurdepääsu võimaldamine avaliku teabe seaduse alusel. Avaliku teabe seadusega on muuhulgas reguleeritud avaandmete, st nende andmete taaskasutamine, mida ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud.

Andmehalduse määrus loob Euroopa Liidus ühised tingimused selliste avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamiseks, mis nende kaitstud olemuse (juurdepääsupiirangu) tõttu ei kuulu avaandmete hulka. Määrus ei anna uut üldist õigust nõuda kaitstud andmete väljastamist, vaid näeb ette täiendavad reeglid ja kaitsemeetmed, mis aitavad hinnata, kas ja millistel tingimustel võiks kaitstud andmeid saada siiski taaskasutada, säilitades seejuures nende kaitstuse. Selleks võib näiteks isikuandmed anonüümida, äriliselt konfidentsiaalset teavet muuta või koondada või võimaldada andmeid kasutada turvalises töötlemiskeskkonnas. 

Kaitstud andmete taaskasutamine tähendab avaliku sektori asutuse (teabevaldaja) valduses olevate juurdepääsupiiranguga andmete kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks need avaliku ülesande täitmisel algselt saadi või loodi. Andmeid on võimalik taaskasutada näiteks teadusuuringuteks või uute teenuste arendamiseks. 

Avaliku sektori asutuste omavahelist andmevahetust avalike ülesannete täitmise raames ei loeta taaskasutamiseks. 

 Kaitstud andmed on selles kontekstis andmed, mida kaitstakse ärilise või statistilise konfidentsiaalsuse, kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste või isikuandmete kaitse (s.o juurdepääsupiirangute) tõttu. Nende taaskasutamine ei tähenda andmete vabalt avalikustamist – kasutamine peab toimuma tingimustel, mis tagavad andmete kaitstuse ning inimeste ja ettevõtjate õiguste järgimise. 

 Avaliku sektori valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist reguleerib andmehalduse määruse II peatükk. 

Avaandmete direktiiviga EL 2019/1024 reguleeritakse sellise avaliku sektori valduses oleva avalikult kättesaadava teabe taaskasutamist, mida saab jagada ilma konkreetsete piiranguteta. 

Kõiki avaliku sektori asutuste valduses olevaid andmeid ei saa aga vabalt kättesaadavaks teha. Näiteks võivad andmed sisaldada ärisaladust, olla kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse või kolmandate isikute intellektuaalomandi õigustega või sisaldada isikuandmeid, millele juurdepääs on piiratud. Sellised andmed jäävad avaandmete direktiivi kohaldamisalast välja. 

Andmehalduse määruse II peatükk täiendab avaandmete direktiivi, kehtestades ühised tingimused just selliste kaitstud andmete taaskasutamise hõlbustamiseks. Selleks võib olla vaja andmeid enne kasutamist anonüümida, eemaldada neist konfidentsiaalne teave või võimaldada neid kasutada üksnes turvalises töötlemiskeskkonnas. Seega ei pea kaitstud andmeid tegema kõigile vabalt kättesaadavaks, vaid nende taaskasutamine võib toimuda asjakohaste kaitsemeetmetega. 

 Andmehalduse määrus ei kohusta avaliku sektori asutusi kaitstud andmete taaskasutamist lubama ega anna iseenesest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Andmete kasutamine peab olema lubatud ka muude kohaldatavate õigusnormide järgi. 

Avaliku teabe seadus reguleerib Eestis avalikule teabele juurdepääsu, selle avalikustamist ja taaskasutamist. Avalik teave on avalike ülesannete täitmisel saadud või loodud dokumenteeritud teave. Seaduses sätestatud alustel võib sellele kehtestada juurdepääsupiiranguid, näiteks isikuandmete või ärisaladuse kaitseks. Avaliku teabe seaduse avaandmete taaskasutamise reeglid puudutavad teavet, mille üldist kasutamist ei ole piiratud. 

Andmehalduse määrus täiendab seda korda, kehtestades tingimused avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavate kaitstud (juurdepääsupiiranguga) andmete taaskasutamiseks. Nende taaskasutamine ei tähenda andmete muutmist kõigile vabalt kättesaadavaks, vaid nende kasutamise võimaldamist tingimustel, mis tagavad kaitstud teabe ja teiste isikute õiguste säilimise. 

Andmehalduse määrus ei tühista avaliku teabe seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid ega anna iseenesest õigust nõuda kaitstud (juurdepääsupiiranguga) andmete väljastamist. Samuti ei piira see õigust saada teavet, millele tuleb avaliku teabe seaduse alusel juurdepääs võimaldada. Andmehalduse määrus loob täiendava raamistiku, kuidas sellistele andmetele ligi võiks olla võimalik pääseda, säilitades samal ajal nende kaitstuse. 

Andmehalduse määrus reguleerib avaliku sektori (teabevaldajate) valduses olevate andmete taaskasutamist, millele on seatud juurdepääsupiirangud. Reeglid puudutavad andmeid, mida kaitstakse  

  • ärilise ja statistilise konfidentsiaalsuse,  

  • kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste või  

  • isikuandmete kaitse tõttu. 

 Äriliselt konfidentsiaalsed andmed hõlmavad näiteks ärisaladusi ning kutse- ja ametisaladusega kaitstud teavet. Isikuandmete puhul puudutavad reeglid neid andmeid, mis jäävad avaandmete direktiivi kohaldamisalast välja, sest juurdepääs neile on isikuandmete kaitse tõttu välistatud või piiratud. 

Avaliku sektori asutustena käsitatakse määruses riigi-, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, määruses sätestatud tingimustele vastavaid avalik-õiguslikke isikuid ning nende ühendusi. Sisuliselt on tegemist teabevaldajatega avaliku teabe seaduse tähenduses. 

Kaitstud andmete taaskasutamise reegleid ei kohaldata: 

  • riigi osalusega äriühingute valduses olevatele andmetele; 

  • avalike ringhäälinguorganisatsioonide ja nende filiaalide ning muude asutuste ja nende filiaalide valduses olevatele andmetele, mida kasutatakse avaliku ringhäälinguteenuse osutamiseks; 

  • kultuuri- ja haridusasutuste valduses olevatele andmetele. Kultuuriasutused on näiteks raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja teatrid; 

  • avaliku sektori asutuste valduses olevatele andmetele, mida kaitstakse riikliku julgeoleku, riigikaitse või avaliku julgeoleku eesmärgil; 

  • andmetele, mille väljastamine ei kuulu asjaomase avaliku sektori asutuse avalike ülesannete hulka. Need ülesanded peavad tulenema õigusest või muudest siduvatest reeglitest. Nende puudumisel lähtutakse üldisest haldustavast, tingimusel et ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi. 

Need erandid puudutavad määruse II peatükis sätestatud taaskasutamise korda, mitte tingimata andmete kasutamist muude õigusaktide alusel. 

Andmehalduse määrus keelab kokkulepped ja muud tavad, millega antakse kellelegi kaitstud andmete taaskasutamise ainuõigus või piiratakse teiste võimalust neid andmeid taaskasutada. Keeld kehtib ka siis, kui ainuõigust ei ole sõnaselgelt kokku lepitud, kuid kokkuleppe või tegeliku korralduse tulemus on sama. Eesmärk on vältida põhjendamatuid konkurentsipiiranguid. 

Erandina võib ainuõiguse anda siis, kui see on vajalik üldhuvi eesmärgil teenuse osutamiseks või toote pakkumiseks ning ilma ainuõiguseta ei oleks see võimalik. Näiteks selgitab määruse põhjenduspunkt 13 olukorda, kus ainult üks konkreetse andmestiku töötlemisele spetsialiseerunud üksus (ettevõtja, teenuse osutaja vmt) suudab sellist teenust osutada või toodet pakkuda. Ainuõigus peab piirduma eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. 

Ainuõiguse andmisel tuleb järgida läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Ainuõiguse kestus ei tohi ületada 12 kuud ning selle andmine ja põhjendused tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaks. Kui ainuõigus antakse lepinguga, peab lepingu kestus olema sama mis ainuõiguse kestus. 

Sarnane teabe taaskasutamisel ainuõiguslike kokkulepete sõlmimise keeld on kehtestatud ka avaliku teabe seaduse § 31 lg-ga 2.  

Juurdepääsupiiranguga andmete taaskasutamise päringu või taotluse peab olema andmehalduse määruse järgi võimalik esitada ühtse teabepunkti kaudu, kust see edastatakse pädevale avaliku sektori asutusele. Eestis on ühtseks teabepunktiks teabevärav.  

 Taotluse võib esitada ka otse asutusele, kelle valduses olevate andmete taaskasutamist taotletakse.  

Kui asutusele esitatakse taotlus tema valduses olevate kaitstud (juurdepääsupiiranguga) andmete taaskasutamiseks, peab asutus hindama, kas ja millistel tingimustel on andmete taaskasutamiseks andmine võimalik nii, et andmete kaitstus ning teiste isikute õigused ja huvid säilivad (vt ka avaliku teabe seaduse § 38 lg 2). Andmehalduse määrus ei kohusta asutust kaitstud andmete taaskasutamist lubama, kuid kui taaskasutamine on lubatud, tuleb järgida määruses sätestatud tingimusi ja kaitsemeetmeid. 

Asutus peab hindama, millised kaitsemeetmed võimaldavad andmeid taaskasutada nende kaitstust kahjustamata. Selleks võib näiteks: 

  • anonüümida isikuandmed; 

  • muuta, koondada või muul viisil ette valmistada äriliselt konfidentsiaalse või statistiliselt konfidentsiaalse teabe nii, et kaitstud teave ei avalduks; 

  • võimaldada andmeid kasutada üksnes asutuse pakutavas või kontrollitavas turvalises töötlemiskeskkonnas; 

  • piirata kaugjuurdepääsu, kui see ohustaks teiste isikute õigusi või huve. 

 Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ning järgida tuleb ka intellektuaalomandi ja konfidentsiaalse teabe kaitse nõudeid. Andmete taaskasutamine on lubatud ainult siis, kui see ei riku kehtivaid õigusakte ega kahjusta kolmandate isikute õigusi ja huve, vastasel juhul näeb määrus ette võimaluse keelduda juurdepääsu andmisest. 

Vajaduse korral nõusoleku või loa taotlemisel abistamine 

Kui taaskasutamist ei saa lubada andmehalduse määruse artikli 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kaitsemeetmetega ning puudub isikuandmete edastamise õiguslik alus, teeb asutus kõik endast oleneva, et aidata taotlejal saada asjaomaste inimeste nõusolekut või andmevaldajate luba. Abistamiskohustus kehtib ulatuses, mis ei tekita asutusele ebaproportsionaalset koormust. 

Asutusel on keelatud taotlejale anda andmesubjektide kontaktandmeid, mis võimaldavad taaskasutajatel andmesubjektide või andmevaldajatega otse ühendust võtta. 

Kui avaliku sektori asutus edastab andmesubjektile nõusoleku- või loataotluse, peaks ta tagama, et andmesubjekti või andmevaldajat teavitatakse selgelt võimalusest nõusoleku või loa andmisest keelduda. Nõusoleku või loa andmine on vabatahtlik. 

Väljapoole Euroopa Liitu edastamise tingimuste kontrollimine 

Kui taotleja kavatseb kaitstud isikustamata andmeid edastada kolmandasse riiki, peab ta sellest ja edastamise eesmärgist teatama juba taotluse esitamisel. Sellisel juhul tuleb täita täiendavad kaitsenõuded, mis võivad hõlmata lepingulisi kohustusi, õiguste omaja luba või konkreetsete andmete edastamise eritingimusi. 

Andmete kasutamine ja kaitsenõuete järgimine 

Taaskasutaja/taotleja peab järgima kehtestatud tingimusi. Turvalises töötlemiskeskkonnas kasutamise korral võib taaskasutamist võimaldav asutus jätta endale õiguse kontrollida töötlemist ja selle tulemusi ning keelata selliste tulemuste kasutamine, mis ohustavad teiste isikute õigusi või huve. 

Taaskasutajal on keelatud andmesubjekte tagasi tuvastada ning ta peab võtma meetmeid selle vältimiseks. Tagasituvastamiseni viinud rikkumisest tuleb teavitada avaliku sektori asutust, kes andis andmed taaskasutamiseks. Isikustamata andmete loata taaskasutamisest tuleb viivitamata teavitada avaliku sektori asutuse abil juriidilisi isikuid, kelle õigusi või huve see võib mõjutada. 

Avaliku sektori asutus võib küsida kaitstud andmete taaskasutamise lubamise eest tasu. Tasu peab piirduma vajalike tekkinud kuludega. Andmeid taaskasutamiseks andev avaliku sektori asutus peab avaldama kulude põhikategooriad ja selgitama, kuidas need kulud tasu arvutamisel jaotatakse. Vt ka avaliku teabe seaduse § 25. 

Last updated: 17.11.2026