Maakohus ei andnud sisulist hinnangut andmekaitsealastele rikkumistele, vaid keskendus küsimusele, kas juriidilist isikut saab karistada, kui pole tuvastatud konkreetset füüsilist isikut, kes rikkumise toime pani. Kohus leidis, et karistusseadustiku § 14 toonane sõnastus ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning sihtasutus ei saanud eeldada, et teda võidakse vastutusele võtta.
Riigikohus leidis, et juriidilise isiku derivatiivse vastutuse küsimus ei ole väärteoasja peatse aegumise tõttu enam asjakohane. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust väärtegude aegumistähtaegade tõlgendamise osas, sest selles küsimuses oli Riigikohus juba varem seisukoha kujundanud.
Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et kuigi kohtumenetlus on lõppenud, ei puudutanud ükski kohtuaste sisuliselt andmetöötluse vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele. Andmekaitsealaste rikkumiste õiguslik külg jäi kohtus sisuliselt läbi arutamata ning kohtuvaidlus lõppes ilma uuringuga seotud andmetöötlustoimingute õiguspärasusele hinnangut saamata.
Inspektsioon juhib tähelepanu, et võimalike edasiste uuringute puhul tuleb vältida varasemate vigade kordamist. Vaid nii on võimalik tagada, et ühiskondlikult olulisi küsimusi uuritakse viisil, mis austab inimeste põhiõigusi ega tekita õigusselguse puudumisest tulenevat segadust või usalduskriisi.
Taust
2023. aasta augustis tekitas avalikkuses vastukaja Pere Sihtkapital SA poolt Tartu Ülikooli kaudu tellitud uuring, mida viis läbi uuringufirma RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuring keskendus lastetute naiste hoiakutele ja sisaldas tundlikke isikuandmeid, sealhulgas teavet sissetulekute, hariduse, elutingimuste, seksuaalharjumuste, poliitiliste vaadete ning usuliste ja maailmavaateliste veendumuste kohta.
Andmekaitse Inspektsioon alustas uuringuga seoses järelevalvemenetlused Tartu Ülikooli, SA Pere Sihtkapitali ja RAIT Faktum & Ariko üle, kontrollimaks andmetöötluse vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uuringu osas tehti kaks ettekirjutust ja seejärel algatati väärteomenetlus.
Juhtumist ajendatult võttis inspektsioon vaatluse alla rahvastikuregistrist andmete väljastamise protsessi laiemalt ning algatas järelevalve Siseministeeriumi üle. Ülevaade selle järelevalve tulemustest on avaldatud inspektsiooni veebilehel.
- 2024. aasta juunis määras inspektsioon sihtasutusele väärteotrahvi 30 000 eurot. Sihtkapital kaebas otsuse edasi.
- 13. mail 2025 tühistas Harju Maakohus trahviotsuse ning lõpetas menetluse. Inspektsioon esitas otsuse peale kassatsioonkaebuse.
- 2025. aasta juunis otsustas Riigikohus jätta inspektsiooni kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.