Kohus keskendus küsimusele, kas juriidilist isikut saab karistada, kui pole tuvastatud konkreetset füüsilist isikut, kes rikkumise toime pani. Kohus leidis, et karistusseadustiku § 14 toonane sõnastus ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning sihtasutus ei saanud eeldada, et teda võidakse vastutusele võtta. Seetõttu otsustas kohus väärteomenetluse lõpetada ilma uuringuga seotud andmetöötlustoimingute õiguspärasusele hinnangut andmata.
Eksitavad väited vajavad täpsustamist
Maakohtu otsust on kajastanud ka mitmed meediaväljaanded. „Paraku on neist kajastustest jäänud eksitav mulje justkui oleks kohus kinnitanud, et Pere Sihtkapitali tegevus oli õiguspärane ja ühtegi rikkumist isikuandmete töötlemisel ei toimunud,“ rääkis inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi. „Tegelikkuses kohus andmetöötluse sisulist vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele ei hinnanud.“
Süütuse presumptsioonist lähtudes jäi andmekaitsealaste rikkumiste õiguslik külg sisuliselt läbi arutamata. Seetõttu ei ole alust väita, et uuring sai kohtu heakskiidu.
Kuna inspektsioon on esitanud kassatsioonikaebuse Riigikohtule, ei ole otsus veel jõustunud ning lõplikku seisukohta vaidlusaluses küsimuses ei ole.
Uuringu jätkamine eeldab sisulist ümbermõtestamist
Pere Sihtkapitali esindaja on viidanud soovile uuringut jätkata. Sellisel juhul tuleb vältida varasemate andmekaitsealaste vigade kordamist ja tagada, et kõik isikuandmete töötlemise aspektid vastavad kehtivale õigusele. Uuringu jätkamine samadel alustel tähendaks taas andmekaitse nõuetega vastuollu minemist.
„Avalik arutelu peab põhinema arusaamal, et kohus ei andnud andmetöötlusele sisulist hinnangut ega loonud alust katkestatud uuringuga endisel kujul jätkamiseks,“ lisas valdkonnajuht.
Uuringute kavandamisel tuleb tugineda selgetele õiguslikele alustele ja tagada uuringus osalevate inimeste õiguste kaitse. Andmekaitse reeglite järgimine ei ole pelgalt formaalsus, vaid uuringute legitiimsuse ja usaldusväärsuse oluline eeldus.
Uurimistegevus peab olema läbipaistev
Andmekaitse Inspektsioon rõhutab, et igasugune isikuandmete töötlemine – sealhulgas teadusuuringutes – peab toimuma läbipaistvalt, selgel õiguslikul alusel ja inimeste põhiõigusi austades. Käimasolev vaidlus puudutabki muu hulgas küsimust, kas nende põhimõtete järgimine oli antud juhul tagatud.
„Andmekaitse ei ole takistus ühiskondlikult oluliste teemade uurimisele. Vastupidi – see annab uurimistegevusele selged ja eetilised raamid, tugevdades usaldust ja tagades privaatsuse kaitse ka siis, kui uuringus käsitletakse väga tundlikke isikuandmeid,“ selgitas Sahk-Labi.
Õiguspäraselt ja läbipaistvalt läbiviidud uuringud ei vaja hilisemaid kohtuvaidlusi. Selgete reeglite järgimine aitab tagada, et ühiskonnas olulised küsimused – sealhulgas sündimuse langus – saaksid uuritud viisil, mis austab inimeste õigusi ega kahjusta usaldust teadusasutuste vastu.
Taust
2023. aasta augustis tekitas avalikkuses vastukaja Pere Sihtkapital SA poolt Tartu Ülikooli kaudu tellitud uuring, mida viis läbi uuringufirma RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuring keskendus lastetute naiste hoiakutele ja sisaldas tundlikke isikuandmeid, sealhulgas teavet sissetulekute, hariduse, elutingimuste, seksuaalharjumuste, poliitiliste vaadete ning usuliste ja maailmavaateliste veendumuste kohta.
Andmekaitse Inspektsioon alustas uuringuga seoses järelevalvemenetlused Tartu Ülikooli, SA Pere Sihtkapitali ja RAIT Faktum & Ariko üle, kontrollimaks andmetöötluse vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Uuringu osas tehti kaks ettekirjutust ja seejärel algatati väärteomenetlus.
Juhtumist ajendatult võttis inspektsioon vaatluse alla rahvastikuregistrist andmete väljastamise protsessi laiemalt ning algatas järelevalve Siseministeeriumi üle. Ülevaade selle järelevalve tulemustest on avaldatud inspektsiooni veebilehel.
2024. aasta juunis määras inspektsioon sihtasutusele väärteotrahvi 30 000 eurot. Sihtkapital kaebas otsuse edasi.
13. mail 2025 tühistas Harju Maakohus trahviotsuse ning lõpetas menetluse. Inspektsioon esitas otsuse peale kassatsioonkaebuse ning kohtumenetlus jätkub Riigikohtus.