Euroopa ühisseire tõi esile probleeme õiguse olla unustatud rakendamisel

17.03.2026 | 15:36

Euroopa andmekaitseasutuste ühisseire näitab, et organisatsioonidel esineb endiselt raskusi inimeste õiguse olla unustatud tagamisel. Sageli puuduvad selged sisemised protseduurid kustutamistaotluste käsitlemiseks ning praktika isikuandmete kustutamisel on ebaühtlane.

2025. aastal Euroopa Andmekaitsenõukogu eestvedamisel läbi viidud ühisseires osales 32 andmekaitseasutust. Seire käigus hinnati 764 vastutava töötleja praktikat üle Euroopa, nende hulgas nii ettevõtteid eri sektoritest kui ka avaliku sektori asutusi.

Jaana Sahk-Labi
„Õigus olla unustatud annab inimesele võimaluse säilitada kontroll oma isikuandmete üle. Selle õiguse tagamine eeldab aga, et organisatsioonidel on selged protsessid ning töötajad teavad, kuidas kustutamistaotlusi korrektselt läbi vaadata," ütles Andmekaitse Inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi.
 

Eestis vaadeldi püsikliendiprogramme

Eestis keskendus Andmekaitse Inspektsioon seires sellele, kuidas suuremad jaekaubandus- ja tanklaketid tagavad õiguse olla unustatud püsikliendiprogrammide raames. Seiresse kaasati 12 Eestis tegutsevat ettevõtet.

Seire näitas, et ettevõtete praktika kustutamistaotluste käsitlemisel on väga erinev. Mõnel ettevõttel on välja töötatud põhjalikud juhised ja selged protsessid, kuid leidus ka ettevõtteid, kellel sellised juhised puuduvad või kelle töötajad ei ole saanud vastavat koolitust.

„Selged sisemised juhised aitavad tagada, et kustutamistaotlused vaadatakse läbi korrektselt ja õigeaegselt. Kui protsessid on paika panemata, suureneb risk, et taotlused jäävad tähelepanuta või lahendatakse neid ebaühtlaselt,“ selgitas Sahk-Labi.

Lisaks täheldas inspektsioon, et mitmel ettevõttel puudub selge raamistik olukordadeks, kus kustutamistaotlust ei saa rahuldada (näiteks juhul, kui andmete säilitamine on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks).

Sarnased probleemid kogu Euroopas

Ka Euroopa tasandil ilmnes seire käigus sarnaseid probleeme. Organisatsioonidel puuduvad sageli selged protseduurid andmesubjektide taotluste käsitlemiseks ning inimestele ei anta alati piisavalt teavet selle kohta, kuidas nende taotlusi käsitletakse. Probleeme esineb ka isikuandmete säilitamistähtaegade määramisel ning andmete kustutamisel varukoopiatest.

„Õigus andmete kustutamisele ei ole absoluutne. Organisatsioonid peavad suutma hinnata, millal tuleb andmed kustutada ja millal võib esineda õiguspärane põhjus nende säilitamiseks. See nõuab nii selgeid reegleid kui ka töötajate teadlikkust,“ ütles inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht.

Leiti ka häid praktikaid

Seire tõi välja ka mitmeid positiivseid praktikaid. Paljud organisatsioonid pakuvad inimestele mitut võimalust kustutamistaotluse esitamiseks, näiteks e-posti ja telefoni teel või iseteeninduskeskkonnas.

Eestis võimaldavad mõned ettevõtted nõusolekul põhinevate isikuandmete automaatset kustutamist iseteeninduskeskkonnas. Selline lahendus aitab kiirendada taotluste menetlemist ning vähendada riski, et mõni taotlus jääb tähelepanuta.

Euroopa andmekaitseasutuste ühisseired on osa Euroopa Andmekaitsenõukogu strateegiast 2024–2027. Peagi algav 2026. aasta ühisseire keskendub isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevatele läbipaistvus- ja teavitamiskohustustele.