Aruandes võetakse kokku 32 andmekaitseasutuse 2025. aastal läbi viidud ühisseire tulemused, mille käigus uuriti, kas vastutavad töötlejad järgivad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 17 kohast inimeste õigust olla unustatud. Seiresse kaasati 764 vastutavat töötlejat kogu Euroopast. Nende hulgas oli nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ka suurettevõtteid eri tööstusharudest ning lisaks ka avaliku sektori asutusi.
Peamised murekohad
Ühisseire tulemusena tehti kindlaks seitse põhilist probleemi. Üks neist on asjakohaste sisemenetluste puudumine andmesubjekti taotluste käsitlemiseks. Sageli ei anta andmesubjektidele ka piisavalt teavet. Mitmed andmekaitseasutused leidsid, et vastutavad töötlejad tuginevad kustutamistaotluste käsitlemisel kustutamise alternatiivina ebatõhusatele anonüümimistehnikatele. Samuti täheldati andmetöötlejate ebaühtlast praktikat seoses isikuandmete säilitamistähtaegade kindlaksmääramisega ja isikuandmete kustutamisega varukoopiatest.
Lisaks selgus ühisseire tulemusena, et kuna õigus andmete kustutamisele ei ole absoluutne õigus, on mõnel vastutaval töötlejal raskusi selle õiguse kasutamise tingimuste hindamisel ja kohaldamisel, sealhulgas andmete kustutamise õiguse ning muude õiguste ja vabaduste vahel tasakaalu leidmisel.
Andmekaitse Inspektsioon keskendus oma seires küsimusele, kuidas suuremad jaekaebandus- ja tanklaketid tagavad õiguse olla unustatud püsikliendiprogrammide raames. Seiresse kaasati sel korral 12 Eestis tegutsevat jaekaubandus- ja tanklaettevõtet. Riiklikul tasandil selgus, et ettevõtted on väga erineva detailsusastmega pannud paika sisemised juhised ja mehhanismid andmesubjekti õiguse olla unustatud tagamiseks. Mõni ettevõte on välja töötanud üksikasjalikud juhised tegutsemiseks olukorras, kus andmesubjekt esitab taotluse oma isikuandmete kustutamiseks, sealhulgas on ennetavalt arvestatud ka kõikvõimalike erandolukordadega, mille puhul andmetöötlejal on alus andmete kustutamisest keelduda ning isikuandmete töötlemist jätkata. Samas leidus ka ettevõtteid, kes ei ole vastavaid juhiseid kustutamistaotluste käsitlemiseks välja töötanud ega taganud, et taotlusi käsitlevad töötajad läbiksid asjakohase koolituse. See probleem puudutab eeskätt väiksemaid andmetöötlejaid, kes on oma senises praktikas saanud vähe või mitte ühtegi IKÜM artikli 17 kohast taotlust. Lisaks täheldas Andmekaitse Inspektsioon oma seire tulemusena, et mitmel ettevõttel puudub selge ja toimiv raamistik selleks, kuidas tegutseda olukorras, kus kohaldub IKÜM artikli 17 lõike 3 erand. Puuduliku raamistiku põhjuseks on tõenäoliselt andmetöötlejate piiratud teadmised selle kohta, kuidas käituda olukorras, kus esineb õiguspärane põhjus andmete kustutamise taotluse rahuldamata jätmiseks.
Positiivsed leiud
Hoolimata andmete kustutamise õiguse tagamisega seotud väljakutsetest ja probleemidest, tuvastati ühisseire käigus ka mitmeid positiivseid praktikaid. Nii Euroopa Liidu (EL) kui ka riiklikul tasandil täheldati, et paljud andmetöötlejad pakuvad mitmeid erinevaid kanaleid isikuandmete kustutamise taotluse esitamiseks (näiteks telefoni ja e-maili teel, iseteeninduskeskkonna abil). Mitmete kanalite võimaldamine hõlbustab andmesubjektidel õiguse olla unustatud teostamist.
Andmekaitse Inspektsiooni seire tulemusel selgus, et mitmed ettevõtted võimaldavad näiteks nõusolekul põhinevate isikuandmete automaatset kustutamist vastava tahteavalduse esitamisel iseteeninduskeskkonnas. Selline automatiseeritud isikuandmete kustutamine võimaldab lühendada taotlustele reageerimisele kuluvat aega ning vältida käsitsi taotluste läbivaatamisega kaasnevat riski, et mõni taotlus jääb märkamata.
Enamik seires osalenud andmetöötlejatest panustab töötajate teadlikkuse tõstmisse, korraldades regulaarselt koolitusi, mis toimuvad vähemalt kord aastas või uute töötajate puhul tööle asumisel. Samuti korraldatakse koolitusi ka vajaduspõhiselt.
Taust ja edasised sammud
Taoline ühisjärelevalve on Euroopa Andmekaitsenõukogu 2024.–2027. aasta strateegia üks võtmetegevus, mille eesmärk on andmekaitseasutuste vahelise koostöö jõustamine ja suurendamine.
2023. aastal avaldas EAKN aruande oma esimese ühistegevuse kohta, mille käigus uuriti pilvepõhiste teenuste kasutamist avalikus sektoris ja 2024. aastal ühisseire aruande, mis keskendus andmekaitsespetsialistide rollile ja tegevustele. 2025. aasta aruandes kajastati kolmanda ühisseire tulemusi, mis keskendus andmetega tutvumise õiguse rakendamisele.
2026. aasta ühisseire keskmes on IKÜM-ist tulenevad läbipaistvus- ja teavitamiskohustused.
Last updated: 24.03.2026