Nutiprillid muutuvad üha kättesaadavamaks ja nende kasutamine sageneb. Kuigi need pakuvad uusi võimalusi suhtlemiseks, abistamiseks ja innovatsiooniks, tekitavad need tõsiseid küsimusi inimeste isikuandmete kaitse ning nende õiguste ja vabaduste tagamise kohta.
„Nutiprillid näevad välja nagu tavalised prillid, kuid neil on kaamerad ja mikrofonid ning need on internetiga ühendatud. See tekitab tõsist muret privaatsuse pärast, sest inimesi võidakse salvestada nende teadmata,“ sõnas Euroopa Andmekaitsenõukogu esimees Anu Talus. „Riskid on veelgi suuremad tundlikes keskkondades, näiteks haiglates, koolides ja töökohtadel, samuti siis, kui salvestisi jagatakse sotsiaalmeedias. Eriti haavatavad on lapsed – nii siis, kui nad ise nutiprille kasutavad, kui ka siis, kui neid nutiprillidega filmitakse,“ lisas Talus.
Andmekaitsenõukogu avaldatud seisukoht on esialgne suunis, mille eesmärk on anda esmast nõu nutiprillide kasutajatele, tootjatele ja teenusepakkujatele ning suurendada teadlikkust nende seadmetega seotud riskidest.
Vastutus andmete töötlemise eest on jagatud
See, kas nutiprillide kasutaja vastutab isikuandmete töötlemise eest isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) alusel, sõltub sellest, kuidas ta prille kasutab. Näiteks kui kasutaja jagab avalikul sotsiaalmeediakontol nutiprillidega tehtud fotot või videot või kasutab prille ametiülesannete täitmisel, kutsetegevuses või poliitilises tegevuses, käsitatakse teda üldjuhul vastutava töötlejana.
Kui kasutaja aga jagab pereliikmetest või sõpradest tehtud fotot või videot või kasutab seadet eraviisilises olukorras isiklikuks tõlkimiseks, võib tegemist olla puhtalt isikliku tegevusega, millele üldmäärus ei kohaldu. Seda nimetatakse isikliku või koduse otstarbe erandiks.
Ka juhul, kui üldmäärus ei kohaldu, võivad nutiprillide kasutamisele kehtida muud õigusnormid, sealhulgas kriminaal-, tsiviil- ja tööõigus ning valdkonnapõhised nõuded.
Kui kasutaja tegutseb vastutava töötlejana, ei tähenda see, et tootja või nutiprillidega seotud rakenduse või teenuse pakkuja saaks oma kohustused kasutajale üle anda. Iga vastutav töötleja peab täitma andmekaitsenõudeid ning tagama, et andmete edasine töötlemine oleks kooskõlas nende algse kogumise eesmärgiga.
Läbipaistvus on võtmetähtsusega
Andmekaitsenõukogu rõhutab, et üks peamisi nutiprillidega seotud andmekaitseprobleeme on läbipaistvuse tagamine. Kuna prillid näevad välja tavalised ja nende kasutamine ei pruugi silma paista, ei pruugi läheduses viibivad inimesed teada, et nende isikuandmeid töödeldakse, kes neid töötleb ja mis eesmärgil.
„Nutiprillide puhul peab salvestamine olema selgelt märgatav. Selleks võib kasutada näiteks eredat LED-tuld, helisignaali või häälkäsklusega seotud märguannet, privaatsust arvestavaid teavitusi nutitelefonis või eristuvat disaini. Märguanded peavad olema usaldusväärsed, raskesti eiratavad ja alati ajakohased,“ rääkis EAKN-i esimees. „Ka avalikus ruumis peab inimestele olema selge, kui keegi neid filmib või pildistab. Privaatsuse kaitsmisel vajavad inimesed selgeid hoiatusi, mitte ootamatuid ja varjatud üllatusi,“ lisas ta.
Lisaks kutsub andmekaitsenõukogu üles töötama välja valdkonna standardeid ja suurendama inimeste teadlikkust, et nad mõistaksid, millal nutiprille kasutatakse ja kuidas nende isikuandmeid töödeldakse.
Ekspertide uuring heidab valdkonnale valgust
Aruande „Ühendatud pilk. Videosalvestamine, jälgimine ja tõendite kogumine nutiprillide ajastul“ tellis andmekaitsenõukogu ekspertide tugiprogrammi (SPE) raames Prantsusmaa andmekaitseasutuse ettepanekul. Uuringu eesmärk oli saada parem ülevaade nutiprillide kasutamisest, nende mõjust privaatsusele ja sellest, kuivõrd ühiskond nende kasutamist aktsepteerib.
Digisotsioloogi koostatud aruandes käsitletakse nii nutiprillide kasutajate kogemusi kui ka nende inimeste arusaamu seadmetega seotud riskidest, kes ise nutiprille ei kasuta. Analüüsi toetavad intervjueeritavate elulised näited.
Uuringust selgub, et nutiprille kasutatakse üha enam ka teiste inimeste jälgimiseks ning tõendite kogumiseks ja talletamiseks. Samuti erineb inimeste võime neid seadmeid tõhusalt kasutada märkimisväärselt. See võib tekitada võimutasakaalu puudumise nutiprillide kasutajate ja nende vahel, keda salvestatakse.
* Seda dokumenti ei koostanud Euroopa Andmekaitsenõukogu. Selle valmistas väline töövõtja ekspertide tugiprogrammi raames. Dokumendis esitatud seisukohad kuuluvad autoritele ega pruugi kajastada andmekaitsenõukogu ametlikku seisukohta.
** Ekspertide tugiprogramm (Support Pool of Experts, SPE) on Euroopa Andmekaitsenõukogu oluline algatus, mis kuulub nõukogu strateegiasse aastateks 2024–2027 (EDPB Strategy 2024–2027). Programmi eesmärk on suurendada Euroopa andmekaitseasutuste suutlikkust andmekaitsenõuete täitmist kontrollida ja nende rikkumistele reageerida. Selleks töötatakse välja ühiseid töövahendeid ning võimaldatakse andmekaitseasutustel kasutada laia ekspertide võrgustikku.