Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) võttis 17. detsembril vastu arvamuse isikuandmete kasutamise kohta tehisintellekti mudelite arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Võttes arvesse Iirimaa andmekaitseasutuse taotluse ulatust, tehisintellekti mudelite suurt mitmekesisust ja nende kiiret arengut, on arvamuse eesmärk anda suuniseid teatud andmekaitset puudutavate küsimuste kohta, mida järelevalveasutused kasutada saavad, hinnates juhtumipõhiselt isikuandmete töötlemise vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetele tehisintellekti mudelite väljatöötamisel ja kasutuselevõtul.
Arvamus keskendub järgmistele olulistele küsimustele:
- Millal ja kuidas saab tehisintellekti mudeleid pidada anonüümseks?
- Kas ja kuidas saab tehisintellekti mudelite väljatöötamise või kasutamise õigusliku alusena kasutada IKÜM-i artiklis 6 toodud õigustatud huvi alust?
- Milliseid tagajärgi toob kaasa see, kui tehisintellekti mudel töötatakse välja, töödeldes isikuandmeid ebaseaduslikult ehk ilma IKÜM-i artiklis 6 toodud õigusliku aluseta ning seda kasutatakse hiljem tehisintellekti süsteemis?
Anonüümsuse kohta öeldakse arvamuses, et andmekaitseasutused peaksid tehisintellekti mudeli anonüümsust hindama iga juhtumi puhul eraldi. Selleks, et mudel oleks anonüümne, peaks olema väga ebatõenäoline, et on otseselt või kaudselt võimalik tuvastada need isikud, kelle andmeid mudeli loomiseks kasutati. Lisaks peaks olema väga ebatõenäoline, et nende isikute andmetele oleks võimalik päringute kaudu juurdepääs saada. Arvamuses esitatakse mitteammendav loetelu, milliseid meetodeid võiks mudeli anonüümsuse tõendamiseks kasutada.
Seoses õigustatud huviga esitatakse arvamuses üldised kaalutlused, mida andmekaitseasutused peaksid arvesse võtma, kui nad hindavad, kas õigustatud huvi on asjakohane õiguslik alus isikuandmete töötlemisekstehisintellekti mudelite väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks.
Õigustatud huvi suunises toodud kolmeastmeline test aitab hinnata õigustatud huvi kasutamist õigusliku alusena. EAKN toob selliste teenuste näitena, mis võivad üksikisikutele kasulikud olla ja õigusliku alusena õigustatud huvile tugineda, muuhulgas välja kasutajaid abistava juturoboti ja tehisintellekti kasutamise küberturvalisuse parandamiseks. Oluline on aga ka viidatud teenuste puhul rõhutada, et õigustatud huvi õiguslikku alust saab kasutada ainult juhul, kui isikuandmete töötlemine on rangelt vajalik ja kui järgitakse õiguste tasakaalustamise nõuet.
Arvamus sisaldab mitut kriteeriumi, mis aitavad andmekaitseasutustel hinnata, kas üksikisikud võivad mõistlikult eeldada oma isikuandmete kasutamist tehisintellekti mudelite väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks.
Need kriteeriumid hõlmavad muuhulgas järgmist:
- teave selle kohta, kas isikuandmed olid avalikult kättesaadavad;
- üksikisiku ja vastutava töötleja vaheline suhe;
- isikuandmete kogumise kontekst;
- mudeli võimalik edasine kasutamine jms.
Kui õiguste tasakaalustamise hinnang jõuab järeldusele, et isikuandmete töötlemist ei tohiks toimuda üksikisikutele avalduva negatiivse mõju tõttu, võivad leevendusmeetmed seda negatiivset mõju piirata. Arvamus sisaldab selliste leevendusmeetmete näidete mittetäielikku loetelu, mis võivad olla tehnilist laadi või lihtsustada üksikisikutel oma õiguste kasutamist või suurendada läbipaistvust.
Kui tehisintellekti mudel töötati välja isikuandmeid ebaseaduslikult töödeldes ehk ilma IKÜM-i artiklis 6 toodud õigusliku aluseta, võib see mõjutada selle kasutuselevõtu seaduslikkust, välja arvatud juhul, kui mudel on nõuetekohaselt anonüümitud.
Nagu eespool mainitud, arvestades tehisintellekti mudelite suurt mitmekesisust ja nende kiiret arengut, töötab EAKN hetkel välja suuniseid, mis hõlmavad muid tehisintellekti poolt isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, sh veebikraapimine.