2023, aasta alguses leidis aset juhtum, kus Viljandi haiglas läks kaduma eriarvestusele kuuluv ravim. Selle juhtumi lahendamiseks võeti kasutusele mitmeid meetmeid, mis tähendas ka töötajate eriliigiliste andmete töötlemist.
Meetmete rakendamisel tugineti töötajate nõusolekule. Nõusoleku puhul on tähtis, et see oleks antud vabatahtlikult ja töötajad tunneksid, et neil on tõepoolest vaba valikuvõimalus kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) otsus oli teha haiglale 40 000 euro suurune rahaline trahv. Kõige kaalukamaks sai asjaolu, et tegemist oli eriliiki ehk tervist puudutavate andmetega. AKI hinnangul ei taganud tööandja nõusoleku võtmisel töötajate reaalset vaba tahet ning õigust saada asjakohast informatsiooni töötlemise eesmärgi kohta. Lisaks trahvimisele peab AKI sama oluliseks õigusselguse loomist.
Nõusoleku vabatahtlikkus
Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt. Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega.
Lisaks peab inimene mõistma, milleks ja mis eesmärgil kavatsetakse tema andmeid töödelda ja et tal on võimalus ka keelduda nõusoleku andmisest konkreetsel eesmärgil töötlemise jaoks. Oluline on selgitada, mis juhtub, kui soovitakse nõusoleku andmisest keelduda. Nõusoleku puhul peab olema valikuvabadus.