Infovabadus on demokraatliku riigi üks alustalasid ning tehnoloogia arenedes on info vaba kättesaadavus muutunud lihtsamaks ja olulisemaks kui kunagi varem ning seab kirjutamata nõudeid ja ootusi ka avaliku sektori veebilehtedele ning sealt teabe kättesaadavusele.
Alates 2001. aastast reguleerib avaliku sektori tegevuse läbipaistvust avaliku teabe seadus. Selle seaduse eesmärgiks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikkus, võimalusega igaühel sellisele teabele juurde pääseda. Üheks olulisimaks printsiibiks teabe avalikustamisel on avaliku sektori kohustus oma tegevuse käigus saadud ja loodud teave avalikustada seda küsimata.
Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 annab loetelu teabest, mille teabevaldajad on kohustatud oma võrgulehel avalikustama. Seirete käigus ongi Andmekaitse Inspektsioon kontrollinud AvTS §-s 28 loetletud teabe avalikustamise kohustuse täitmist.
Seire eesmärgiks oli vaadelda, kuidas ministeeriumid ja riigiasutused täidavad avaliku teabe seaduses sätestatud teabe avalikustamise nõudeid. Valiku tegemisel, millise teabe avalikustamist kontrollida sai lähtutud ka sellest, mille osas on inspektsioonile esitatud kaebusi, milline teave peab kõigil asutustel avalikustatud olema ning millise teabe leidmine võiks olla kodanikule oluline. Samuti kaardistada üldist teabele avalikustamise olukorda ministeeriumites ja riigiasutustes.
Teiseks seire eesmärgiks oli hinnata dokumendiregistris dokumendile juurdepääsu võimaldamise ja AK teabe kaitsmise olukorda.
Seire viidi läbi ajavahemikus 28 august kuni 30 oktoober 2024. Seire läbiviimise käigus hinnati veebilehtedelt järgmise teabe avalikustamist ja leitavust:
- Ametnike kontaktide, hariduse ja ametijuhendite avalikustamist;
- täitmata ametikohtade avalikustamist;
- kas andmekaitsespetsialisti (AKS) andmed on asutuse võrgulehelt leitavad;
- andmekaitse tingimuste avalikustamist;
- teabe avalikustamist riigihangete kohta;
- palgajuhendite olemasolu ja leitavust;
- lähetuste ja puhkuste käskkirjade leitavust;
- dokumendiregistri kaudu e-kirjadele juurdepääsu;
- AK märgete kajastamist dokumendiregistris ja AK märgete põhjendatust;
- füüsiliste isikute nimede avalikustamist dokumendiregistris;
- personalikäskkirjade avalikustamist (lisatasud, preemiad);
- kui lihtsasti on teave leitav.
Kokkuvõte
Seire käigus jäi arusaamatuks, miks osadel ametnikel puuduvad nii ametijuhendid kui haridus ja eriala ning kas nende teenistujate puhul on tegemist ametnike või töölepinguga töötajatega. Samuti ei olnud seire käigus arusaadav, kas asutustel ei ole täitmata ametikohti või ei avalikustata neid veebilehel. Ei töötanud veebilehtede otsingumootorid, mis võimaldaksid leida teavet kogu veebilehel avalikustatud teabe osas.
Soovist mitte kellegi ülekohut teha, põhjusel, et seire läbiviija ei leidnud teavet üles või seda ei olnudki avalikustatud, siis seekord inspektsioon parimat veebilehte välja ei valitud. Seega tuleb asutusel endal üle vaadata teave, mille osas nad said 0 punkti ning hinnata, kuidas saaks parandada teabe avalikustamist selliselt, et seda oleks lihtsam leida või kui teavet pole avalikustatud, siis tuleb see avalikustada.
Väljaspool seiret jäi veel silma see, et asutused kes teostavad ka riikliku- või haldusjärelevalvet, ei avalikusta alati oma veebilehel nõuetekohaselt haldus- ja riikliku järelevalvemenetluses tehtud otsuseid kujul, et nende sisuga saaks tutvuda nagu kohtuotsustega, kus piiranguga teave on kinni kaetud. Kuna seadus kohustab järelevalveotsused avalikustama asutuse veebilehel, siis ei asenda seda nende registreerimine dokumendiregistris, kui neile on kehtestatud piirangud.
Dokumendiregistris menetlusotsuse avalikustamine on aktsepteeritud juhul, kui veebilehel on vastav link dokumendiregistrile, kust on koheselt otsused järjest kättesaadavad (ilma, et peaks neid dokumendiregistrist hakkama otsima ) ning nad on avalikud ja ei sisalda piiranguga andmeid.
Kuigi käesolevas seires ei kontrollitud järelevalveotsuste avalikustamist, ei saa välistada, et teeme seda täiendavalt esimesel võimalusel.
Last updated: 20.11.2024