Avaandmete avaldamine ja taaskasutamine on lahutamatu osa avaliku teabe korraldusest, kuid nende kasutamisel tuleb arvestada ka teiste õiguste ja huvide kaitsega. Konverentsil käsitletakse nii avaandmete avalikustamise praktilisi kogemusi kui ka nende laiemat rolli ühiskonnas ja avaliku sektori arengus. Lisaks arutletakse teabe kättesaadavuse, andmete taaskasutamise võimaluste ning valdkonna aktuaalsete väljakutsete üle.
Kuupäev: 21. oktoober 2026
Asukoht: Kultuurikatla Stalkeri saal ja veebiülekanne Worksup platvormil
Päeva jooksul on fookuses erinevad teemad:
õigus privaatsusele vs õigus saada informatsiooni
avaandmed ja avaliku teabe seadus
Tromsø konventsioon vs Eesti
valdkondade hetkeseis ja viimaste seirete tulemused
Päevakavas on ülevaated, praktilised näited ja paneelarutelud. Lisaks toimuvad välkettekanded, mis toovad lavale põnevaid ja mõtlemapanevaid vaatenurki.
Üritust korraldavad koostöös Andmekaitse Inspektsioon ja Justiits- ning Digiministeerium. A² konverentsi on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Konverents toimub eesti ja inglise keeles. Osalejatele on tagatud sünkroontõlge nii kohapeal kui ka veebis. Kohapeal saavad soovijad kasutada tõlkeks kõrvaklappe ning veebiülekandes on võimalik valida eesti-inglise või inglise-eesti tõlke vahel.
Päevakava
09.30 – 10.00 Kogunemine ja hommikukohv
10.00 – 10.05 Päevajuhi avasõnad
10.05 – 10.25 Justiits- ja Digiminister Liisa Pakosta avakõne
10.25 – 10.50 Paneelarutelu sissejuhatav ettekanne- “Transparency is not a theatre. Reinforcing proactive disclosure with an effective right to request”- Joan Barata (ettekanne on inglise keeles)
10.50 – 12.05 I paneelarutelu - “Tromsø Convention and Estonia”. Paneelis astuvad üles Nele Siitam, Helena Jäderblom, Joan Barata ja Marju Himma. Paneeli modereerib Kristi Värk (paneel toimub inglise keeles)
12.05 – 13.20 Lõunapaus ja võrgustumine
13.20 – 13.45 "Avaandmed või andmeavad?" Harrys Puusepp
13.45 – 14.50 II paneelarutelu - „Kas Eesti avaandmed on AI ajastuks valmis?“ Paneelis astuvad üles Nele Nisu, Jaana Sahk-Labi, Kuldar Aas ja Sven Nõmm. Modereerib Katre Seema
14.50 – 15.05 Sirutuspaus
15.05 – 15.30 Intervjuu AKI peadirektor Pille Lehisega
15.30 – 16.00 "Keskne dokumendihaldus ja DORIS: ühised praktikad, uued võimalused" - Kristi Madismäe ja Aire Õismäe
16.00 AKI seire tulemuste tutvustus ja auhinna üleandmine- Karin Uuselu ja Pille Lehis
16.20 – Orienteeruv päeva lõpp
Konverents toimub Kultuurikatla Stalkeri saalis, mis asub 1. korrusel.
Konverentsi päevajuht ja moderaator on Taavi Eilat.
Andmekaitse Inspektsioon ning Justiits- ja Digiministeerium jätavad endale õiguse teha päevakavas muudatusi.
Lisainfo: 682 8714 ja [email protected]
Liisa Pakosta
Liisa Pakosta on Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister alates 23. juulist 2024. Ta lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal ja 2021. aastal Tallinna Ülikoolis õigusteaduse magistriõppe. Ta on alustanud 2022. aastal õigusteaduse doktoriõpet Tartu Ülikoolis. 2023. aastal autasustati Liisa-Ly Pakostat Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöriristiga.
Joan Barata
Joan Barata works on freedom of expression, access to information, media law, and platform and AI regulation. He is a Visiting professor at Faculdade de Direito - Católica no Porto, member of the Center for Law, Democracy and Society - QMUL and academic member of the Global Network Initiative. He was Senior Legal Fellow at The Future Free Speech project at Vanderbilt University and Fellow of the Program on Platform Regulation at the Stanford Cyber Policy Center. He has published a large number of articles and books on these subjects, both in academic and popular press. His work has taken him in most regions of the world, and he is regularly involved in projects with international organizations such as UNESCO, the Council of Europe, the Organization of American States or the Organization for Security and Cooperation in Europe, where he was the principal advisor to the Representative on Media Freedom. Joan Barata also has experience as a regulator, as he held the position of Secretary General of the Audiovisual Council of Catalonia in Spain and was member of the Permanent Secretariat of the Mediterranean Network of Regulatory Authorities.
Nele Siitam
Nele Siitam töötab alates 2016. aastast riigikohtunikuna Riigikohtu haldus- ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumites. Enne seda töötas ta aastaid õiguskantsleri nõuniku ja asetäitja-nõunikuna ning Justiitsministeeriumi nõunikuna. Lisaks on ta õpetanud haldusõigust Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on avaldanud artikleid ning on kaasautor mitmele raamatule haldusõiguse ja riigiõiguse valdkondades.
Marju Himma
Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor. Ta uurib ajakirjanduslikke tööpraktikaid, infohäireid ja teaduskommunikatsiooni nende valdkondade ristumiskohtades. Ta juhib teadusprojekti „Teaduskommunikatsioon infohäiretes“ ja Balti Infohäirete Sekkumiskeskust (BECID). Lisaks teadustööle on ta Riigikogu Toimetiste peatoimetaja ning on töötanud enam kui 15 aastat ajakirjanikuna erinevates Eesti meediaväljaannetes.
Helena Jäderblom
Mrs Jäderblom Chairperson of the Council of Europe Access Info Group (Tromsø Convention), former justice of the Swedish Supreme Administrative Court and of the European Court of Human Rights.
Kristi Värk
Kristi Värk on Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja ning alates 2024. aastast ka Euroopa Nõukogu Tromsø konventsiooni osalisriikide komitee eesistuja. Teabeõigusele on ta pühendunud alates magistriõpingutest Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Kristi mitmekülgset kogemust toetab üle 20 aasta pikkune töö Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas ning magistrikraad Euroopa õpingute alal University College Dublinist.
Pille Lehis
Pille Lehis on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor aastast 2019. Eelmisel aastal algas tal juba teine ametiaeg. Pille on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Peadirektorina osaleb Pille Lehis Euroopa Andmekaitsenõukogu ning Euroopa Nõukogu juures tegutseva konventsioon 108 nõuandva komitee töös.
Nele Nisu
Nele Nisu on Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogiate andmeõiguse ja -poliitika juht, Tartu Ülikooli nooremteadur. Ta on 2025. aastast Tartu Ülikooli avaliku õiguse doktorant, keskendudes inimkeskse ja läbipaistva andmetöötluse tagamisele uuel tehnoloogia ajastul. Nele on töötanud õiguse ja andmete valdkonnas Sotsiaalministeeriumis ning Justiits- ja Digiministeeriumis ning andmete taaskasutuse projektijuhina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Aastast 2025 töötab ta Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogiate valdkonnas ning töö keskmes on keeleandmestike kasutuse õigusliku raamistiku loomine ning haldus.
Jaana Sahk-Labi
Jaana on Andmekaitse Inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht.
Kuldar Aas
Kuldar Aas on Justiits- ja Digiministeeriumis andmehalduse programmijuht. Ta usub lihtsasse põhimõttesse: kui andmed on korras, saab teha ka häid otsuseid ja luua nutikaid lahendusi. Oma töös riigi andmehalduse eestvedajana on ta keskendunud eelkõige asutuste andmeküpsuse ja inimeste oskuste kasvatamisele - head andmespetsialistid neid strateegiliselt toetavates asutustes on valem, mis aitab meil avaliku sektori andmeid järjest paremini kasutatavaks teha nii erasektorile kui teadusele, tehisaru arendamiseks ja uudsete teenuste loomiseks.
Sven Nõmm
Sven Nõmm on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tarkvarateaduse instituudi rakendusliku masinõppe kaasprofessor tenuuris. Ta juhib masinõppe uurimisrühma ja TalTech-AI Fookus tippkeskust. Tema teadustöö keskendub statistilise masinõppe ja seletatava tehisintellekti meetodite rakendamisele neuroloogias, psühholoogias, küberturvalisuses ja kaugseires. Oma karjääri jooksul on ta autori või kaasautorina avaldanud üle 100 teadusartikli teadusajakirjades ja tipptasemel konverentside kogumikes ning juhendanud või kaasjuhendanud üle 75 bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö.
Katre Seema
Katre Seema on Haridus- ja Teadusministeeriumi andmehalduse juht aastast 2023. Andmehalduse eestvedaja rollis keskendub ta andmete kättesaadavuse, andmekvaliteedi ja andmepõhise juhtimise arendamisele. Oma igapäevatöös õnnestumiseks peab ta ühtmoodi hästi aru saama nii asutuse enda arengusuundadest, tänastest võimalustest ja piirangutest kui ka õigusruumis toimuvast. Andmete valdkonna praktikuna püüab ta anda oma panuse nii poliitikakujundamisse, riigiülestesse arendustegevustesse kui andmeküpsuse kasvamisele laiemalt. Katrel on magistrikraad Tartu Ülikoolist nii matemaatilises statistikas (MSc) kui ühiskonna ja infoprotsesside analüüsis (MA).
Harrys Puusepp
Harrys Puusepp töötab alates 13. oktoobrist Vabariigi Presidendi kommunikatsiooninõunikuna. Enne seda töötas ta julgeoleku- ja kommunikatsioonieksperdina, kellel on kahe kümnendi jagu kogemust strateegilise kommunikatsiooni juhtimisel avalikus sektoris. Viimati töötas kaitsepolitseis büroo juhina, kus oli vaja asjatundlikult toimetada avaliku teabe ja legitiimsete piirangute ristteel. Oma oskusteabe põhjal jagab ta tähelepanekuid ja mõttekohti, mis aitavad teha andmete kasutamisel nii strateegilise kui ka taktikalise kaaluga läbimõeldud otsuseid. Harrysel on magistrikraad Tartu Ülikoolist nii õigusteaduses (2020) kui ka kommunikatsioonijuhtimises (2010).
Kristi Madismäe
Kristi on Riigi Tugiteenuste Keskuse Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osakonna juhataja.
Aire Õismäe
Aire on Riigi Tugiteenuste Keskuse Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osakonna projektijuht.
Karin Uuselu
Karin on Andmekaitse Inspektsiooni jurist, kelle töölaual on avaliku teabe teemad.
Taavi Eilat
Taavi Eilat on Eesti teleajakirjanik. 2013-2016 oli ta „Aktuaalse kaamera“ Tartu korrespondent, 2016-2018 „Aktuaalse kaamera“ reporter ja 2016-2020 Vikerraadio saate „Rahva teenrid“ saatejuht. Alates 2016. a-st selle aasta suveni oli ta ka telesaate „Pealtnägija“ ajakirjanik. Praegu on ta telesaate "Impulss" saatejuht.
Konverents toimub Kultuurikatla Stalkeri saalis aadressil Kursi tn 3.
Kultuurikatel asub Tallinna südalinnas, vanalinnast jalutuskäigu kaugusel Kalamaja piiril. Vaid mõnisada meetrit eemal on Viru väravad ja Tallinna sadam. Lennujaam jääb 6,5 kilomeetri kaugusele.
Kultuurikatlasse jõudmise kohta ühistranspordiga saab infot Tallinna linna ühistranspordi veebileheküljelt. Ratastega liiklejatele vajaliku info jalgrataste laenutuse ja rattaparklate kohta leiab Visit Estonia veebileheküljelt.
Parkida saab Kultuurikatla vahetusläheduses asuvates tasulistes parklates.
Lisateave
- Isikuandmete vastutav töötleja on Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi inspektsioon; registrikood 70004235, aadress Tatari 39, 10134 Tallinn, e-post [email protected]).
- Registreerimisel kogub inspektsioon osaleja kohta järgnevaid andmeid: nimi, e-post, ametikoht, organisatsioon.
- Inspektsioon töötleb isikuandmeid üritusele registreerimiseks ja vajadusel Teile info andmiseks või vastamiseks. Seadusjärgsete kohustuste täitmiseks säilitatakse registreerimisel kogutud isikuandmeid 5 aastat.
- Andmetele võivad lisaks meie töötajatele/ametnikele juurdepääsu saada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RIK) töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Muudele isikutele/asutustele võime Teie andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus.
- Konverentsi jäädvustatakse ja salvestatakse.
- Videosalvestisi avalikustatakse 7 aastat pärast ürituse toimumist Kratid YouTube-s. Kui teil on küsimusi videosalvestistega seotud isikuandmete töötlemise kohta, palume pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talituse poole.
- Andmekaitse Inspektsioon ning Justiits- ja Digiministeerium võivad avaldada konverentsil jäädvustatud pilte enda veebilehel ja sotsiaalmeedias.
- Andmesubjekti õiguste kohta vaata lähemalt inspektsiooni andmekaitsetingimusi: https://www.aki.ee/meist/aki/andmekaitsetingimused
Konverentsiga seotud küsimuste korral pöörduda [email protected].
Last updated: 19.10.2026