Kõigis kolmes riigis on esile kerkinud sarnased suundumused: järjest olulisemaks muutuvad riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud küsimused, rohkem tähelepanu pööratakse ennetusele ja teadlikkuse suurendamisele ning kasvab nii kaebuste arv kui ka juhtumite keerukus. Viimast mõjutab üha enam tehisintellekti kasutamine.
„Andmekaitseasutuste ees seisvad probleemid on järjest enam omavahel seotud. Keerukate juhtumite arvu kasvu kõrval peame rohkem panustama ennetusse ning sellesse, et andmekaitse oleks inimestele arusaadav ja kättesaadav, eriti lastele ja noortele. Muutunud julgeolekuolukord nõuab samal ajal hoolikat kaalumist, kuidas andmekaitsenõudeid riigi julgeoleku küsimustes kohaldada. Piirkondlik koostöö võimaldab meil jagada kogemusi ja leida ühistele probleemidele praktilisi lahendusi,“ ütles Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis.
Kõigis kolmes riigis on märgatavalt kasvanud kaebuste ja pöördumiste arv ning juhtumid on muutunud mahukamaks ja keerulisemaks. Üha sagedamini kasutatakse tehisintellekti ka kaebuste ja pöördumiste koostamisel, mistõttu võib nende läbivaatamine nõuda senisest märksa rohkem aega ja tööd. Kasvanud töökoormusest hoolimata on asutused seni suutnud säilitada tõhusa menetluse ja mõistlikud vastamisajad.
„Kaebuste arvu kasv näitab, et inimesed on oma andmekaitseõigustest teadlikumad, kuid see tähendab ka selget vajadust seada prioriteete. Piiratud ressursside juures peavad järelevalveasutused hoolikalt hindama, kus nende tööl on kõige suurem mõju. See tähendab tugevamat keskendumist prioriteetidele ning vajaduse korral üksikisikutevaheliste vaidlustega seotud juhtumitele kuluva töö ümberhindamist või vähendamist,“ ütles Läti andmekaitseasutuse direktor Jekaterina Macuka.
Üha olulisemaks muutub Balti riikides ennetus ja teadlikkuse suurendamine, eriti laste ja noorte seas. Kohtumisel jagati kogemusi, millised teavitusviisid ja -vahendid toimivad kõige paremini ning kuidas ennetustegevust pikemas plaanis arendada. Samuti rõhutati lihtsa ja selge suhtluse olulisust, sest andmekaitseküsimused muutuvad järjest keerukamaks.
Kohtumisel käsitleti ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 16 ja 17 kohaldamist, sealhulgas ebatäpsete andmete parandamist riiklikes registrites. Samuti arutati riigi julgeolekuga seotud erandeid ja olukordi, kus IKÜM ei kohaldu.
Kõik kolm asutust tutvustasid oma riigi olulisemaid juhtumeid. Leedu tõi esile isikuandmete töötleja vastutuse ning IKÜM-i artiklis 32 sätestatud turvanõuetega seotud juhtumid, Läti töösuhteid puudutavad karistusandmete kasutamise juhtumid ning Eesti IKÜM-i artikli 10 kohaldamise seoses eraisiku hallatava veebilehega, kus avaldatakse seksuaalkuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste andmeid.
Oluline teema oli ka tehisintellekt ja uued tehnoloogiad. Asutused vahetasid praktilisi kogemusi uute järelevalvevahendite, sealhulgas anonüümimistööriista kasutamise kohta. Samuti räägiti Euroopa Liidu suuremahuliste infosüsteemide järelevalvest ning mahukate piiriüleste juhtumite menetlemisest.
„Tehisintellekt muudab nii meie järelevalve all olevaid küsimusi kui ka seda, kuidas me ise järelevalvet teeme. Samal ajal võivad uued tehnoloogiad anda meile paremaid vahendeid tõhusamaks järelevalveks. Kiirete muutustega kohanemiseks on järjest olulisem, et jagaksime asutuste vahel praktilisi kogemusi, lahendusi ja õppetunde,“ ütles Leedu andmekaitseasutuse direktor Dijana Šinkūnienė.
Iga-aastane kohtumine kinnitas tiheda koostöö tähtsust Balti riikide andmekaitseasutuste vahel. Ühiste probleemide lahendamine, praktiliste kogemuste jagamine ja tulevikku vaatavate järelevalveviiside arendamine aitab muuta andmekaitse järelevalve kogu piirkonnas tõhusamaks.
Eesti, Läti ja Leedu jätkavad koostöö tugevdamist ja kogemuste vahetamist, et toetada tõhusat andmekaitse järelevalvet kogu Baltikumis.
