Kas arv väljendab andmekaitseteadlikkust või just vastupidist? Mõlemal juhul oleme tänulikud, et leitakse murede lahendamiseks just meid üles ja saame olla partneriks paljude küsimuste leevendamisel või lahendamisel. Pöördumiste sisu nendib, et enim muret tekitavad teemad on laialt levinud ehk ennetustöö peab jätkuma. Küsitakse enim töösuhete osas, kuid kaebused on peamiselt isikute õiguste ja tervishoiu kohta. Võrdselt on nii kaebuseid kui ka küsimusi jälgimisseadmete osas eramaal, korteriühistus ja töösuhetes.
Peadirektor toob aastaraamatu avasõnas välja, et teadlikkuse kasvatamine on võtmetähtsusega ja viitab suve lõpus alanud uue ametiaja eesmärkidele, mille märksõnadeks on teadlikkus, pädevus, kompetentsus, avatus ja koostöö. AKI koolituste arv tõusis 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 51%, läbi viidi 47 koolitust. Lisaks koolitustele viidi läbi ka 64 kohapealset nõustamist. Huvi nii koolituste kui ka nõustamiste järgi on tõusutrendis, mis väljendab soovi koostööd teha.
„Riik peab olema eeskujuks, sest avalik sektor saab näidata, et andmekaitse pole pelgalt bürokraatlik kohustus, vaid oluline osa kaasaegsest ja läbipaistvast valitsemisest. Meie eesmärk on muuta seda hoiakut ja aidata mõista, et andmekaitsega arvestamine juurtasandil hoopis lihtsustab protsesse ja tagab usaldusse,“ ütleb Pille Lehis aastaraamatu avasõnas.
2024. aastal algatas AKI 12 väärteomenetlust ja määras trahve kokku suuruses 79 100 eurot. 2025. aasta alguses lisandus Asper Biogene järelevalvemenetluse otsusena 85 000 suurune rahatrahvi. Samas ei ole trahvide määramine ootuspäraselt läinud. „Üks olulisemaid eesmärke lähiaastatel ongi meil saavutada siseriiklikult õigusselgus, kas ja kuidas meie väärteomenetlus IKÜM-i trahve määrata võimaldab,“ kommenteerib Lehis.
Eelmisel aastal laekus kokku 184 rikkumisteadet. Rikkumiste tagajärjel lekkisid ca 910 000 inimese andmed. Paljud on andmeleketest puudutatud ehk andmekaitse mängib kõigi jaoks olulist rolli. „Üha enam räägitakse mitte üksnes andmekaitsest, vaid põhiõiguste või lausa inimõiguste kaitsest digitaalmaailmas. Seega on isikuandmete kaitse täna hoopis laiem kui see oli ehk kümnend tagasi,“ ütleb Lehis.
Aastaraamatus on lähemalt kirjutanud AKI juristid miks võla avaldamine ei ole õiguskaitsevahend, laste andmetest, avaliku teabe kättesaadavusest, õigustatud huvi õigustatusest, andmekaitsespetsialisti rollist ja paljust muust, mis vajab eelmise aasta näitel veel kõlapinda ja laiemat avalikku debatti. Samuti leiab aastaraamatust ülevaate suuremate menetluste osas. Kõik aastaraamatu artiklid on kättesaadavad meie veebis.