Jurist Geili Keppi tänasteks saatekülalisteks on Andmekaitse Inspektsiooni Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja menetlusvaldkonna jurist Jekaterina Aader.
Isikuandmete kaitse üldmääruses on toodud lausa kuus erinevat isikuandmete töötlemise õiguslikku alust, kuid just õigustatud huvi on see, mida soovitakse üha enam kasutada. Samas tekitab see ka kõige enam segadust. Tõepoolest võivad eri õiguslikud alused kõrvuti esineda – nt nõusolek, leping ja õigustatud huvi –, kuid neid on vaja eristada. Eristamise kõige olulisemaks kriteeriumiks on andmesubjekti enda selge ja otsene tegevus ning teadmine. Kui nõusolek, leping või lepingu läbirääkimised eeldavad inimese enda tahet või algatust – nt nõusolek kampaania pakkumiste saamiseks, CV esitamine tööle kandideerimiseks –, siis õigustatud huvi on alati andmetöötleja enda initsiatiiv, kas enda või kolmanda isiku kasuks.
Kõige lihtsama näite saab võib-olla töösuhetest tuua. Kui värbamisprotsessis tehakse tööle kandideerija kohta taustakontrolli, siis seda ei saa pidada isiku enda taotlusel tehtud vajalikuks toiminguks ja kõne alla võiks tulla õigustatud huvi. Samas on õigustatud huvi kasutamiseks andmetöötlustoimingute alusena tarvis siiski teha ka õigustatud huvi analüüs, mis peaks olema kirjalikus vormis, kontrollitav ja jälgitav, kuidas tulemuseni jõuti. Muidugi võiks see olla ka osa andmekaitsetingimustest.
Analüüsi tegemisel ei piisa lihtsalt huvi olemasolust. Andmetöötlejal lasub kohustus ühelt poolt kaalukausile panna enda huvid, teisalt ka andmesubjekti põhiõigused, vabadused ja huvid. See on ikkagi mõtestamise protsess, kus ettevõte paneb ennast korraks inimese enda kingadesse ja alles selle tasakaalustamise tulemusel määrabki, kas töötlemine on õigustatud huvi alusel lubatud. Iga andmetöötlustoimingu puhul tuleb silmas pidada ka kuldseid põhireegleid nagu eesmärgipärasus ja minimaalsus.
Millal ei saa õigustatud huvile tugineda?
- Õigustatud huvile ei saa tugineda avalik sektor, v.a juhul, kui tal on mingi tegevus, mis ei seondu tema põhiülesandega, mis tuleneb seadusest.
- Õigustatud huvile ei saa tugineda eriliigiliste andmete töötlemisel, nt terviseandmed.
AKI ütleb, et õigustatud huvile saab tugineda ainult seaduslike, täpselt sõnastatud ja olemasolevate reaalsete huvide puhul. Küll aga tuleb alaealiste puhul tähele panna, et IKÜM annab neile erilise kaitse. See tähendab seda, et nende andmeid õigustatud huvi alusel saab töödelda vaid eeldusel, et andmetöötleja huvid ühtivad alaealise huviga. Ei saa olla nii, et on vastandlikud huvid ja siis hakatakse kaaluma, kelle huvid kaaluvad kelle huvid üles.
Tüüpilisemad reaalsed huvid on näiteks:
- vara kaitse,
- turvalisuse tagamine, kui me räägime näiteks kaamerate kasutamisest,
- õiguslike nõuete täitmise tagamine, näiteks võlanõude sissenõudmiseks,
- andmetöötlus, pettuste takistamine,
- sõna- ja teabevabadus.
Näiteks meedia ja krediidivõimelisuse hindamise puhul võib õigustatud huvi olla õiguspärane.
Et saaks õigustatud huvile tugineda, peavad olema täidetud kolm tingimust korraga:
- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi,
- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks,
- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.
Pea meeles!
- Vastutaval töötlejal või kolmandal isikul peab olema andmetöötluseks õigustatud huvi mis on seaduslik.
- Andmesubjektil on nii negatiivsed kui positiivsed huvid ja neid kõiki tuleb arvestada.
- Vastutaval töötleja huvid peavad olema tõendatud. Näiteks kui andmeid töödeldakse varakaitse turvalisuse eesmärgil, siis tulebki välja tuua need konkreetsed näited või statistika või mingid muud asjaolud, mis tõendaks juba konkreetselt seda ohtu.
Meeles tuleb pidada ka seda, et kõik andmetöötlustoimingutega seotud dokumendid (sh ka õigustatud huvi analüüs) on elavad dokumendid, st kui andmete koosseis või töötlemise eesmärk muutub, siis tuleb vastavad muudatused ka dokumendis sisse viia. Analüüs ei pea olema täies mahus avalik, kuid andmesubjektile peaksid toimingute viisid arusaadavad olema ja ta võib neid välja küsida.
Andmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
