Kuigi uus asi võib algul tunduda segane ja keeruline, toob Eesti jaoks uudse kohtumenetluse kontseptsiooni loomine loodetavasti tõhusa vahendi, andes inimestele oma õiguste kasutamiseks rohkem võimalusi, edendades ausat konkurentsi ja luues turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdseid võimalusi. Seda, kas ja millisel määral õnnestub loodud võimalus inimeste heaks ära kasutada, näitab lähitulevik ning seaduse rakendamise tagajärjel tekkiv kohtupraktika.
Muudatus toob kaasa olulisi tagajärgi nii inimestele kui ka ettevõtetele. Inimestel tekib võimalus kaitsta oma õigusi ja huve ühiselt juhtudel, kui ettevõtja poolne rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada inimeste kollektiivseid huve ja ettevõtted kannavad edaspidi suuremat vastutust iga üksiku inimese ees.
Esindushagiga saab taotleda:
- ettekirjutust (s.t peatada ettevõtja ebaseaduslik tegevus);
- õiguskaitsemeetmeid (nt kahju hüvitamine);
- või nii ettekirjutust kui ka õiguskaitsemeetmeid.
Kohtumenetlus toimub tsiviilkohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusnormide järgi.
Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) tähendab uue menetlusliigi loomine ka uue kohustuse tekkimist, kuna inspektsioonile on antud pädevus [1] inimeste kollektiivsete huvide kaitseks esitada kollektiivseid esinduhagisid oma vastutusvaldkonnas. Seda nii riigisiseste kui ka piiriüleste kollektiivsete esindushagide puhul.
AKI saab kollektiivset esindushagi kohtule esitada tingimusel, et avaldusega liitub vähemalt kakskümmend inimest. Siiski ei ole piirmäära saavutamine ainsaks kohtusse pöördumise eelduseks.
AKI-l tuleb, arvestades hea halduse tava, hinnata, millisel viisil toimimine on kõige tõhusam, efektiivsem ja odavam. Samuti tuleb hinnata, kas konkreetses olukorras oleks mõistlik esitada kollektiivne esindushagi rikkumise tuvastamiseks ja edasise rikkumise keelamiseks või teha vastavad ettekirjutused haldusmenetluses ning pöörduda vajadusel kohtu poole üksnes õiguskaitsemeetmete kindlaksmääramise kollektiivse esindushagiga. Inspektsiooni kaalutlusotsusega lahendatakse ka küsimus, kas individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagiga ühinevatelt üksikisikutelt esindushagiga ühinemise eest võetakse tasu ja kui, siis millises suuruses.
Arvestada tuleb ka sellega, et kollektiivse esindushagi lahendamise kohta tehtud määrus, kollektiivse esindushagi läbi vaatamata jätmise määrus ja kollektiivse esindushagi asjas kompromissi kinnitamise määrus tehakse avalikult teatavaks, kuna teema vastu eeldatakse puudutatud inimeste arvu tõttu suurt avalikku huvi.
[1] Lisaks AKI-le saavad esindushagisid esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetavasse nimekirja kantud tarbijaühendused või muud juriidilised isikud, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kõikides valdkondades ja Finantsinspektsioon (FI) oma vastutusalas. Seadus lubab lisaks määratud pädevatele üksustele esitada kollektiivse esindushagi teatud juhtudel ka juriidilistel isikutel.