Saade toob selgust, millist infot on Maksu- ja Tolliametil (MTA) päriselt vaja ning millal muutub andmete kogumine ülemääraseks. Stuudios on Andmekaitse Inspektsiooni jurist Geili Keppi ja MTA juhtiv maksuaudiitor Anne Nõmmik.
Mida tohib hüvitada ja millist infot MTA-l siiski vaja on?
Tervise edendamise kulude loetelu tuleneb tulumaksuseadusest ning on täpselt piiritletud. Aastas võib töötajale hüvitada kuni 400 euro ulatuses järgmisi teenuseid: hambaravi, füsioteraapia, psühholoogiline abi, taastusravi, logopeediline abi, tegevusteraapia, toitumisnõustamine, massaaž (kui sellel on seos tervise edendamisega), spordiklubid ja treeningud, rahvaspordi üritused, ravikindlustuslepingud, tööandja enda spordirajatised. Oluline on ka märkida, et teenuse osutajal peab olema tegevusluba.
MTA ei vaja väga palju infot. Piisab täielikult ainult teenuse osutaja nimest, teenuse kuupäevast ja teenuse saaja nimest. MTA ei vaja infot selle kohta, millist konkreetset teenust inimene sai. Kui arvel on liiga detailne kirjeldus (nt psühholoogilise abi täpne sisu), on töötajal õigus see info kinni katta.
Milliseid kulusid ei tohi hüvitada?
Kõik tervishoiuga seotud kulud ei kuulu hüvitamisele, näiteks ravimid (sh valuvaigistid, palavikualandajad, antidepressandid, vererõhuravimid), ettevõtte ravimikapi täitmine. Kui tööandja neid kulusid hüvitab, tuleb tasuda erisoodustusmaks.
Andmekaitselisest vaatest kehtib ka siin see, et vähem on parem. Terviseandmed on tundlikud. Seetõttu kehtib põhimõte: kogu ainult seda, mida seadus nõuab ja mis on vältimatult vajalik. Tööandjad peaksid läbi mõtlema:
- kes näeb kuludokumente;
- kuidas need liiguvad personali ja raamatupidamise vahel;
- kas detailne info on üldse vajalik või hoopis ülemäärane.
Tööautod ja GPS: millal on jälgimine põhjendatud?
Tööautode kasutamisel tuleb eristada kahte olukorda:
1. Auto on 100% ettevõttes kasutamiseks
Sellisel juhul on tööandjal õigus veenduda, et autot kasutatakse ainult töösõitudeks.
MTA kontrollib aeg-ajalt, kas see vastab tõele.
- GPS võib olla põhjendatud, kuid pauside ajal ei tohiks töötajat jälgida.
- Alternatiiv on sõidupäevik, mis on MTA jaoks täiesti piisav.
2. Auto on lubatud ka erasõitudeks
Siis MTA-d ei huvita:
- kus töötaja sõidab;
- kui palju erasõite tehakse;
- sõidupäevikud või GPS-andmed.
Tööandja maksab erisoodustuse ja sellega on asi korras.
Sellisel juhul on GPS-jälgimine andmekaitse seisukohast eriti problemaatiline, sest see paljastab töötaja eraelumustreid.
Isikliku telefoni kasutamine tööks
Kui töötaja kasutab tööks oma telefoni või tööandja paketti, siis MTA ei eelda, et tööandja eristaks iga kõnet. Tänapäeval on paketid enamasti piiramatu mahuga, seega oleks proportsionaalne arvestus ebamõistlik. Kui töötaja teeb muid kulusid (nt parkimine, annetused, hääletamine), siis tööandja võib need töötajalt tagasi küsida. Kui töötaja ei hüvita, on tegemist erisoodustusega.
Andmekaitse seisukohalt ei tohiks tööandja töötaja kõnelogis näpuga järge ajada. Töötaja võib ise teatada, kui suures ulatuses ta erakõnesid tegi.
Isikliku auto kasutamine töösõitudeks
Kui töötaja kasutab oma autot tööülesannete täitmiseks, saab tööandja hüvitada kuni 50 senti kilomeetri eest või 550 eurot kuus. MTA jaoks on vajalik ainult sõidupäevik (kust–kuhu–millal) ja läbitud kilomeetrite arv. Auto tehnilise passi koopiat MTA ei küsi, sest see info on neil olemas. Seega ei ole tööandjal alust seda töötajalt nõuda.
Puudega töötaja transport: millist infot tohib küsida?
Puudega töötajale võib tööandja hüvitada transpordi tööle ja tagasi, kui ühistranspordi kasutamine on talle välistatud või see halvendaks oluliselt tema olukorda. MTA ei vaja inimese diagnoosi, terviseandmeid või põhjendusi, miks inimene ei saa ühistransporti kasutada. Piisab tõendist, et töövõime on määratud ja ühistransport ei ole talle sobiv. Diagnoosi hindamine ei ole tööandja ülesanne.
Levinumad murekohad
- Tööandjad koguvad liiga palju infot, kartes hilisemaid probleeme MTA-ga.
- Arvetel on ülemäära detailne info, mida tegelikult pole vaja.
- GPS-jälgimine on liigne, kui autoga on lubatud erasõite teha.
- Tööandjad küsivad dokumente, mida MTA ise ei küsi (nt tehniline pass).
- Terviseandmeid hinnatakse sisuliselt, kuigi see pole tööandja roll.
Praktilised soovitused tööandjale
1. Küsi ainult seda, mida seadus nõuab
Kui seadus loetleb hüvitatavad kulud, siis ära kogu lisainfot.
2. Lase töötajal tundlik info arvelt kinni katta
MTA jaoks piisab teenusepakkuja nimest ja kuupäevast.
3. Mõtle läbi andmete liikumine majasiseselt
Kes näeb arveid? Kas see on vältimatu?
4. Ära jälgi töötajat rohkem, kui eesmärk nõuab
GPS on põhjendatud ainult tööautode puhul, mis on 100% ettevõttes.
5. Ära nõua dokumente, mida MTA ei vaja
Näiteks tehnilise passi koopiat pole vaja.
6. Ära hinda töötaja terviseseisundit
Diagnoos ei ole tööandja asi — oluline on vaid õigusliku eelduse olemasolu hüvitamiseks.
7. Usalda spetsialiste ja töötajaid
Nii MTA kui Andmekaitse Inspektsioon rõhutavad, et „vähem on parem“ ja piisab sellest, mis on tõesti vajalik.
Episoodi aitas salvestada Euroopa Liidu CERV (Citizens, Equality, Rights and Values) programm, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
