Aga mis vahe on üldse eri nõusolekutel? On olemas näiteks lepingulised nõusolekud ning eraldi nõusolek, millele viitab just isikuandmete kaitse üldmäärus. Milles seisneb selle eripära ja kuidas aru saada, millal on nõusolek asjakohane ning millal mitte? Kõigest sellest kuuledki uhiuues episoodis.
Nõusolekule on GDPR-is määratletud väga täpsed tingimused. Artikli 4 punkti 11 järgi peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus. Kuigi praktikas kasutatakse nõusolekut sageli, ei pruugi see alati olla kõige sobivam või tõhusam õiguslik alus. Nõusolekul ei ole iseenesest mingit "kaalu" ega kindlust – näiteks võib inimene selle igal ajal tagasi võtta. See muudab nõusolekule tuginemise andmetöötluses ebastabiilseks ja riskantseks.
Eriti tööandja ja töötaja suhtes on oluline arvestada võimusuhetega. Kui töötaja tunneb, et nõusoleku andmisest keeldumine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, siis ei saa seda pidada vabatahtlikuks. See on selge signaal, et nõusolekule tuginemine ei ole sellises olukorras põhjendatud ega mõistlik.
Üldjuhul ei ole nõusolekul sisulisi piire – inimene võib anda selle ükskõik milliste andmete töötlemiseks, välja arvatud juhul, kui mingi seadus seda konkreetselt piirab. Näiteks töölepinguseadus ei luba tööandjal teatud andmeid küsida ja inimgeeniuuringute seadus keelab kindlustusandjal ja tööandjal geeniandmeid üldse kasutada. Kui seaduslik piirang puudub, on teoreetiliselt võimalik nõusoleku alusel töödelda väga paljusid andmeid – kuid see ei tähenda, et see oleks mõistlik või seaduslik.
Pane tähele!
- Õiguslik alus andmete töötlemiseks peab tulenema IKÜM-st.
- Riigi jaoks ei ole nõusolek tavaliselt korrektne alus, välja arvatud mõningatel erijuhtudel (nt mugavusteenused).
- Lapsed saavad anda nõusoleku infoühiskonnateenuste kasutamiseks alates 13. eluaastast.
- Kui oled saanud nõusoleku konkreetse eesmärgi jaoks, siis ei tohi samu andmeid kasutada mõne muu eesmärgi täitmiseks.
Soovitus
Ole kriitiline – aga ära mõtle üle. Küsi alati:
- Kas nõusolek on antud vabatahtlikult?
- Kas see on selge ja ühemõtteline?
- Kas inimene on teadlik, milleks andmeid kasutatakse?
- Kas eesmärk on konkreetselt määratletud?
Andmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
