Juurdepääsupiirangud - kellele ja milleks?

27.12.2024 | 10:47

Dokumendiregister on asutuse oluline töövahend, mis aitab tagada tegevuse läbipaistvuse ja ligipääsu avalikule teabele. Sageli on sellist teavet sisaldavad lehed ka võrgulehe kõige enam külastatavad. Dokumendiregistrisse kantakse andmed dokumentide kohta, mis on loodud või saadud asutuse tegevuse käigus.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 rõhutab, et demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Dokumendiregister on üks viisidest, kuidas tagada juurdepääs avalikule teabele. Seejuures on pidevalt nii teabevaldajatel endil kui ka teabeküsijatel küsimusi, millise juurdepääsupiirangu peab teabele määrama ning mis peab kindlasti olema avalik.

Mis on avalik teave?

Avalik teave ei ole alati ja täies mahus avalik, see oleneb sellest, kas teabele on määratud avaliku teabe seaduse või eriseaduse alusel juurdepääsupiirang. Nii teabevaldajate kui ka teabeküsijate seas on püsivalt segadust tekitav – kas ja millal on juurdepääsupiirang vajalik?

Juurdepääsupiirang

Enim küsimusi tekitab juurdepääsupiirangu kohta AvTS § 35 lõikes 1 punktis 12 toodud alus. Selle kohaselt tuleb teabele määrata juurdepääsupiirang, kui teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti ehk inimese eraelu puutumatust. Rõhutame, et antud õigusnormis on kasutatud fraasi „oluliselt kahjustab“. Seetõttu ei saa pidada igasugust isikuandmete avaldamist oluliseks kahjustamiseks.

Reeglina ei ole andmesubjekti eraelu oluliselt kahjustatav, kui dokumendis on toodud üksnes tema nimi. Näeme tihti enda praktikas, et just eelmainitud punkti 12 kasutatakse juurdepääsupiiranguna, kuigi tegelikkuses dokumendi sisu sellist piirangut ei nõua. Samas võib olla olukordi, mil dokument konkreetse isiku nime ei sisalda, kuid dokumendis oleva muu info kaudu võib inimene olla äratuntav.

Mis on isikuandmed? Mis on eriliiki isikuandmed?

Oluline on meeles pidada, et juurdepääsupiiranguid seades on teabevaldajal kohustus hinnata, kas dokument sisaldab teavet, mis vajab piirangut või on tegemist teabega, mis AvTS alusel peab kindlasti avalik olema. Avaliku teabe valdajad on kõik avaliku sektori asutused ning juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes õigusakti või lepingu alusel täidavad avalikke ülesandeid. 

Kes on teabevaldaja?

Avalikud peavad olema näiteks erinevad avaliku arvamuse küsitluste tulemused, üldistatud statistilised ülevaated kui ka dokumendid selle kohta, kuidas on kasutatud kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendeid.

Millised dokumendid ei tohiks olla juurdepääsupiiranguga?

Dokumendiregistris tuleb avalikustada kõik piiranguta dokumendid, milleks on muu hulgas ka preemia ja lisatasu maksmise käskkirjad. AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite  kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ja muude tasude, hüvitiste kohta. Seega ei saa kehtesta piiranguid, sh ka hallatavad asutused preemiate, lisatasude ja töötasude maksmise dokumentidele kui eeltoodud tasusid on makstud riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest.

Teabe kohta, mis ei ole avalikult kättesaadav, kuid peaks seda olema, saab kodanik esitada teabevaldajale teabenõude. Sellise nõude esitamisel peab teabevaldaja dokumendi välja andma juurdepääsupiiranguteta osas või keelduma teabe väljastamisest seda põhjendades.

Kelle poole teabenõudega pöörduda ja millist teavet võib küsida?

Dokumendiregistrid on hea viis näidata asutuse läbipaistvust ja aidata kaasa teabe kättesaadavusele. Avalikul sektoril on seeläbi ka vastutus avaldada avalikku teavet, mida asutuse sees töödeldakse.