Menetlus algatati pärast seda, kui 2025. aasta sügisel jõudis avalikkuse ette info Discordi keskkonnas toimunud ulatuslikust ja süstemaatilisest intiimsete fotode levitamisest. Kanalis jagati pika aja jooksul inimeste alastipilte, sageli koos nimede või muu infoga, mis võimaldas fotodel kujutatud inimesi tuvastada.
Inspektsioon menetles juhtumit karistusseadustiku § 157¹ alusel, mis käsitleb eriliiki isikuandmete ebaseaduslikku avaldamist või neile juurdepääsu võimaldamist. Sellises mahus ja sellisel viisil toimunud intiimsete piltide levitamise juhtumi lahendamine väärteomenetluse raames oli inspektsiooni jaoks esmakordne.
Menetluses hinnati muu hulgas seda, kuidas toimis kanali haldamine ja modereerimine ning milline oli administraatorite roll sellise sisu leviku võimaldamisel.
Vastutus lasub ka administraatoril
Inspektsioon rõhutab, et alastifotode jagamine või nende kättesaadavaks tegemine sotsiaalmeedia keskkondades ilma fotol kujutatud inimese nõusolekuta on keelatud.
"Inimeste intiimsete fotode jagamine ilma nende nõusolekuta ei ole süütu meelelahutus. Selline tegevus võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi inimese eraelule, turvatundele ja vaimsele heaolule," märkis inspektsiooni jurist Kirsika Kuutma.
Seejuures ei piirdu vastutus ainult konkreetse foto üleslaadijaga. Vastutus lasub ka keskkonna loojal või administraatoril, kelle tegeliku kontrolli all on see, kuidas keskkond toimib, kes ja millistel tingimustel sinna ligi pääseb ning millist sisu seal jagatakse.
Administraator peab aktiivselt hindama, millist sisu keskkonnas levitatakse, ning vajadusel eemaldama õigusvastase sisu või piirama sellele juurdepääsu. Pelgalt see, et sisu lisavad teised kasutajad, ei vabasta administraatorit vastutusest, kui tema on loonud ja kontrollib keskkonda, kus selline andmetöötlus toimub. Administraatori vastutust ei välista ka see, kui keskkonnas on kirjas reegel, et iga kasutaja vastutab enda postituste eest ise.
Trahvi määramisel arvestati nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. Kehtiva seaduse järgi on sellise rikkumise eest maksimaalne võimalik rahatrahv 2400 eurot.
Inspektsioon toetab seadusemuudatust
Inspektsiooni hinnangul on oluline, et sellised juhtumid ei jääks tagajärgedeta. "Selle menetluse tulemus annab selge signaali, et teiste inimeste intiimsete fotode levitamine internetis ei ole aktsepteeritav ning sellisele tegevusele võib järgneda reaalne karistus," rõhutas Kuutma.
Inspektsioon peab oluliseks, et kannatanud ja tunnistajad annaksid rikkumistest teada ning sellised juhtumid jõuaksid menetluseni. Digikeskkonnas toime pandud rikkumised jätavad sageli maha tõendid, mille abil on võimalik juhtunu asjaolusid tuvastada ja rikkujad vastutusele võtta. Menetluses võivad määrava tähtsusega olla näiteks kuvatõmmised ja muu talletatud tõendusmaterjal.
Juhtum näitab inspektsiooni hinnangul ka vajadust ajakohastada õigusruumi. Justiits- ja Digiministeeriumis on ettevalmistamisel seadusemuudatus, mille eesmärk on muuta intiimsete ja alastifotode nõusolekuta levitamine kriminaalkorras karistatavaks. Andmekaitse Inspektsioon toetab kavandatavat muudatust ning peab seda vajalikuks sammuks inimeste põhiõiguste tõhusamal kaitsmisel.