Tänapäeval on kaamerate kasutamine nii tavapärane juba igal pool, kuid kas alati on selleks õiguslik alus ja reaalne põhjus?
Inspektsiooni jurist Kirsika Kuutma tõstatas päeva alguses elava arutelu, mis kaameraid haiglates ja kiirabides kasutatakse ning millistel õiguslikel alustel. AKS-d said tuua näiteid oma igapäevaelust ja vahetada kasulikke praktikaid.
Räägiti andmekaitsealasest mõjuhinnangust (IKÜM art 35) ja kvaliteedimäärusest. Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe juhtivekspert Mari Seeba ettekanne puudutas AKS-i ja infoturbe koostöö olulisust ja toonitas, et AKS peab olema kaasatud. Ühtlasi tutvustas ta Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) portaali, kus on eraldi lehekülg ka AKS-dele. Ta tõi välja olukorrad, kus küberturve kaasab andmekaitset, nt erinevate protseduuride kinnitamine, intsidendihaldus, logid kui tõendid, kaugtöövahendid ja identifitseerimine, IT kriminalistika (ehk kui midagi juhtub, kas asutus on võimeline võtma üle andmete kogumise tegevuse, mida hiljem kohtule edastada) ja testimine ning testandmed. Ta toonitas asjaolu, et kõigil juhtub. Ja kui midagi juhtub, siis on õige rääkida, küsida ja sellest õppida. Andmekaitse realiseeritakse läbi infoturbe meetmete, ütleb Seeba.
TEHIK-u jurist Laine Mokrik pani AKS-dele südamele, et TEHIK-usse ei ole tarvis edastada peale veateate patsientide andmeid. Samuti arutles ta erinevate dokumentide saamise ja saatmise üle ning logimiste, mis võiksid just terviseportaalides olla selgemad ja paremini mõistetavad. Samuti võiks olla igas organisatsioonis selgus miks mingi päring on tehtud.
Selliste infopäevade olulisus on väga suur, sest oma ala spetsialistid saavad vahetada kogemusi ja vahetult suhelda ka inspektsiooni spetsialistidega, kus nii mõnigi murekoht võib leida lihtsa ja kiire lahenduse.
#minimaalsus #eesmärgipärasus #konfidentsiaalsus #käideldavus #terviklus
