Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamuses, mis käsitleb volitatud töötlejate ja alam-volitatud töötlejate kohustusi andmetöötlusprotsessides, tuuakse eelkõige välja kaheksa küsimust vastutavate töötlejate teatavate kohustuste tõlgendamise kohta. Samuti vastutava töötleja ja volitatud töötleja vaheliste lepingute sõnastuse osas, mis tulenevad eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 28.
Arvamuses selgitatakse, et vastutavatel töötlejatel peaks olema igal ajal kergesti kättesaadav teave kõigi volitatud töötlejate ja nende alam-volitatud töötlejate kohta. Lisaks on vastutaval töötlejal kohustus kontrollida, kas (alam-)volitatud töötlejatel on „piisavad tagatised“ olenemata ohust andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Sellise kontrolli ulatus võib varieeruda, eelkõige töötlemisega seotud riske arvesse võttes.
Vastutaval töötlejal ei ole kohustust süstemaatiliselt kontrollida, kas andmekaitsekohustused on töötlemisahelas alamtöötluslepingutega edasi antud. Vastutav töötleja peaks hindama, kas IKÜM-st tulenevate nõuete järgimise tõendamiseks on seda teatud juhtudel vaja teha. Kui isikuandmete edastamine väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) toimub kahe (alam-)volitatud töötleja vahel, peaks volitatud töötleja kui andmeeksportija koostama asjakohased dokumendid (nt edastamise mõjuhinnangu). Selle nõuetele vastavust peaks hindama vastutav töötleja, kellel on IKÜM-i artikli 28 lõikest 1 tulenev kohustus kontrollida „piisavate tagatiste“ olemasolu lisaks artiklis 44 sätestatud kohustustele, millega tagatakse, et isikuandmete edastamine väljapoole EMP-d ei kahjusta nende kaitse taset.
Isikuandmete töötlemise suunistes õigustatud huvi alusel analüüsitakse (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f) kriteeriume, mida vastutavad töötlejad peavad täitma isikuandmete seaduslikuks töötlemiseks õigustatud huvi alusel.
Õigustatud huvile tuginemiseks peab vastutav töötleja täitma kolm kumulatiivset tingimust.
- Esiteks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi olemasolu. Õigustatuks võib pidada üksnes õiguspäraseid, selgelt väljendatud ja tegelikke huve.
- Teiseks vajadus töödelda isikuandmeid õigustatud huvi eesmärgil, mis tähendab, et kui huvide saavutamiseks on olemas tõhusad, kuid vähem sekkuvad alternatiivid, ei saa töötlemist pidada vajalikuks.
- Kolmandaks üksikisikute huvid või põhivabadused ja -õigused ei ole ülimuslikud vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi(de) suhtes. Seetõttu peab vastutav töötleja huvide tasakaalustamisel võtma arvesse üksikisikute huve, mõistlikke ootusi, töötlemise mõju ja täiendavate kaitsemeetmete olemasolu.
Lisaks selgitatakse suunistes, kuidas mõju hindamist tuleks praktikas läbi viia, sealhulgas mitmes konkreetses kontekstis (näiteks pettuste ennetamine, otseturundus ja infoturve). Suuniste avalik konsultatsioon on avatud kuni 20.11.2024 – kõigil on võimalik avaldada oma arvamust siin.
Avalduses, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu muudatusettepanekuid määrusele, millega kehtestatakse IKÜM-i täitmise tagamisega seotud täiendavaid menetlusnorme, tervitab Euroopa Andmekaitsenõukogu üldiselt kaasotsustajate tehtud muudatusi. Soovitatakse täiendavalt käsitleda konkreetseid elemente, et uus määrus saavutaks seatud IKÜM-i jõustamise parandamise eesmärgid.
Eelkõige rõhutatakse vajadust õigusliku aluse ja ühtlustatud menetluse järele. Andmekaitsenõukogu tervitab täiendavate tähtaegade lisamist, tuletades samas meelde, et need peavad olema realistlikud. Avalduses väljendatakse toetust suurema läbipaistvuse saavutamisele. Juhitakse tähelepanu, et Euroopa Parlamendi kavandatud ühise juhtumitoimiku kasutuselevõtt tähendaks keerukaid muudatusi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil kasutatavates dokumendihaldus- ja infovahetuse süsteemides. Andmekaitsenõukogu väljendab heameelt nõukogu muudatusettepaneku üle, mis võimaldab juhtival andmekaitseasutusel loobuda nn tõhustatud koostööst lihtsate juhtumite korral, kuid rõhutab vajadust täpsustada selle erandi ulatust. Täpsemalt saab kõikide soovituste kohta lugeda avaldusest endast.
Euroopa Andmekaitse nõukogu võttis oktoobri täiskogu istungil vastu ka tööprogrammi aastateks 2024–2025, mis on esimene kahest tööprogrammist, millega rakendatakse 2024. aasta aprillis vastu võetud Euroopa Andmekaitsenõukogu strateegiat aastateks 2024–2027.