Töösuhetes on osa töötaja andmeid vajalikud töölepingu täitmiseks. Ilma nendeta ei saaks tööandja korraldada töösuhet ega teha samme, mis on töötamisega lahutamatult seotud. Töölepingu alusel peetakse näiteks tööaja ja palgaarvestust, luuakse ligipääsud ja hoitakse korras töövahendeid.
Mõned andmed tuleb edastada ka seadusest tulenevalt. Sellisel juhul tehakse seda seetõttu, et ettevõttel on konkreetne kohustus esitada vajalik info kindlal viisil.
Teatud juhtudel võib ettevõttel olla isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi. Näiteks selleks, et kaitsta oma vara või tagada turvalisust. Sellisel juhul peab andmete kasutamiseks olema mõistlik ja selgelt põhjendatud vajadus. Samuti peab olema tehtud kirjalik analüüs, mis näitab, miks andmete töötlemine on vajalik ja kuidas on seejuures arvestatud inimeste õigustega. Jälgimine ei tohi ulatuda sinna, kus selleks ei ole vajadust. Näiteks puhkeruumides, riietusruumides ja tualettruumides kaameraid kasutada ei tohi.
Kui andmete kasutamiseks ei ole töö tegemiseks vajalikku alust, peab see põhinema töötaja nõusolekul. Inimesel peab olema päriselt võimalik öelda nii “jah” kui ka “ei”, ilma et see mõjutaks tema tööd või tooks kaasa ebameeldivaid tagajärgi.
Kokkuvõttes on oluline alati küsida: mille alusel me neid isikuandmeid kasutame? Kui alus on selge, on lihtsam teha õigeid otsuseid, selgitada oma tegevust ja kasutada andmeid nii, et see on põhjendatud ja lubatud.
Vaata teema kokkuvõtet animeeritud videost.
Video on tehtud koostöös Euroopa Liidu CERV (Citizens, Equality, Rights and Values) programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
