Ettevõtte andmebaasist laeti ebaseaduslikult alla Apotheka kliendikaartide omanike andmeid

04.04.2024 | 08:46

Apteegi- ja haiglakaupadega tegelev ettevõte Allium UPI teavitas veebruaris, et nende hallatud kliendikaardisüsteemi on ebaseaduslikult sisenetud ja laetud alla klientide isikukoode, ostuandmeid ning kontaktandmeid. Asjaolud on selgitamisel alustatud kriminaalmenetluse ja järelevalvemenetluse käigus.
    • Jaga

Kriminaalmenetluses on praeguseks tuvastatud, et Allium UPI andmebaasist laeti ebaseaduslikult alla ligi 700 000 Apotheka, Apotheka Beauty ja PetCity kliendikaardi omaniku isikukoodi, üle 400 000 e-posti aadressi, ligi 60 000 koduaadressi ja umbes 30 000 telefoninumbrit. Samuti on võimalik tuvastada ostetud käsimüügiravimeid ja muid apteegikaupu aastatel 2014-2020, kuid mitte ostetud retseptiravimeid. Inimesi, kelle andmeid ebaseaduslikult alla laeti, teavitab sellest Allium UPI isiklikult meili teel.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur sõnas, et politsei eesmärk on teada saada, kes on selle teo taga. „Kuriteo avastamisest alates on politsei teinud tihedat koostööd erinevate riikidega, et tuvastada kurjategija kuumadel jälgedel. Hetkel politseile teadaolevalt ei ole lekkinud andmeid kuritegelikel eesmärkidel kasutatud, kuid küberkuritegevus on väga rahvusvaheline ning taolisi lekkeid kasutavad osavalt ära ka teised kelmid. Seetõttu palume olla tähelepanelikud, kui teiega võtab seoses selle andmelekkega ühendust keegi teine peale Allium UPI, sest kelmid võivad üritada praegust olukorda ära kasutades inimestelt raha ja veel enam andmeid välja petta. Allium UPI teavitab juhtunust kõiki, kelle andmed alla laeti, kuid seejuures ei küsita inimestelt täiendavaid andmeid,“ lisas Ambur.

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul näitab järjekordne juhtum, et andmete kaitsmine on ettevõtjate jaoks teisejärguline. „Ettevõtetel ja asutustel tuleb tõsiselt kaaluda, kas ja kuidas kasvatada investeeringuid turvalisuse tagamiseks. Taolise juhtumi kahju ei ole pelgalt materiaalne, vaid usaldust õõnestav mainekahju. Palume inimestel kriitiliselt suhtuda oma isikuandmete jagamisse, selle intsidendi põhjal ka kliendikontode tarbeks. Kord antud nõusolek on võimalik igal momendil tagasi võtta, kuid juba kogutud andmeid lõplikult kustutada ei saa. Peame inimestena ka ise huvi tundma, milliseid andmeid meie kohta teatakse, millisel eesmärgil neid kogutakse ja kes neile ligi pääseb. Andmetest on saanud meie kui üksikisikute kõige olulisem ja väärtuslikum valuuta. Kaupleme nendega palun vastutustundlikult, sest selle valuuta väärtus on iga päev kasvamas.“

Riigiprokurör Vahur Verte ütles, et küberkurjategijad tegutsevad teadlikult selle suunas, et õnnestuks ligi pääseda tundlikumatele andmetele. „Üha enam tuleb inimestel usaldada enda isikuandmeid teenusepakkujatele, sest digitaalne asjaajamine ja andmete talletamine on paberimajandusest tõhusam ja mugavam. Seetõttu usaldavad inimesed, et teenusepakkujad panustavad tõsimeelselt ka nende andmete kaitsmisesse. Seda usaldust on kerge kaotada, kuid raske tagasi võita. Eriti vastutustundlikult peavad küberturvalisusesse suhtuma ettevõtted, mis töötlevad inimeste terviseandmeid või teisi tundlikke andmeid,“ ütles Verte.

RIA intsidentide lahendamise osakonna (CERT-EE) juht Veikko Raasuke selgitas, et tõsiste tagajärgedega küberrünnak ettevõtte või asutuse vastu algab sageli mõne töötaja kasutajakonto ülevõtmisest: „Kasutajanime ja parooli teadasaamiseks võivad kurjategijad kasutada näiteks pahavara, mille töötaja tõmbab oma arvutisse nakatunud e-kirja manusega või kahtlasest kohast leitud piraattarkvaraga. Selleks, et kurjategijad ei pääseks töötaja lekkinud parooliga kohe süsteemi sisse, tuleks kindlasti kasutada kaheastmelist autentimist. Samuti peaksid olema internetist ligipääsetavad ainult need infosüsteemid ja teenused, mille puhul see on tingimata vajalik, ja kõik need tuleks paigutada ka VPN-i või muu turvalahenduse taha. Paraku selgub CERT-EE automaatseire andmetest, et Eesti on endiselt näiteks üle 1000 internetist vabalt ligipääsetava kaugtöölaua.“  

Kriminaalmenetlust alustati paragrahvi järgi, mis käsitleb arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimist. Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ja juhib Riigiprokuratuur. Järelevalvemenetlust viib läbi Andmekaitse Inspektsioon.

Inimestel, kelle andmed lekkisid, palume küsimuste korral pöörduda otse Allium UPI (www.allium.upi.ee) ja tema poolt hallatava ühtse kliendi lojaalsusprogrammi ettevõtete Apotheka (www.apotheka.ee), Apotheka Beauty (www.apothekabeauty.ee) või PetCity (www.petcity.ee) poole.