Just see, kuidas reguleerida laste nutiseadmete kasutust koolis ning video- ja helisalvestiste tegemist ja avalikustamist, on üks küsimus, mis jõuab tihti ka meieni. Õnneks on koolipidajate teadlikkus erinevate nutiseadmete ja kaamerate kasutamise lubatavuse ning reeglite kohta märgatavalt tõusnud.
Uueks murekohaks on kerkinud hoopis noorte ja laste seas kasvav trend salvestada kõike. Haruldased ei ole olukorrad, kus tehtud salvestisi avalikustatakse hiljem sotsiaalmeediakontodel, lisades juurde negatiivseid kommentaare või pealkirju. Sellistel juhtudel võib täiesti põhjendatult tekkida koolipidajal küsimus, kas tema saab selliseid olukordi ära hoida.
Lisaks sellele, et kooli territooriumil peab lähtuma kooli kehtestatud kodukorrast, peab mõtlema ka isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide peale. Kui teha teistest isikutest video- ja helisalvestisi ning neid avaldada, tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kohustustega, näiteks sellega, et salvestise avaldamiseks on olemas õiguslik alus.
Teiste inimeste isikuandmete avaldamine peab ka õigusliku aluse olemasolul olema minimaalne ning eesmärgipärane. Eelnev tähendab seda, et igaüks meist võib muutuda isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes andmetöötlejaks, kes peab järgima üldmäärusest tulenevaid reegleid. Teisisõnu, teistest isikutest pilte ja videoid postitades muutub postitaja vastutavaks. See kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel.
Teisalt ei muutu me andmetöötlejateks igas olukorras. Olukordadele, kus isikuandmeid kasutatakse isiklikul eesmärgil, isikuandmete kaitse nõuded nimelt ei rakendu. Isiklikuks eesmärgiks on eelkõige andmete jagamine kitsas pereringis või sõpruskonnas. Kui tehtud pilti või videot jagatakse sotsiaalmeedias suurele hulgale inimestele, siis isikliku otstarbe erand ei kehti. Toome siinkohal mõned näited eri olukordadest, kus isiklik otstarve on olemas.
Näiteks kui laps või lapsevanem soovib jäädvustada endale mälestuseks pilti aktusest, kuid paratamatult jäävad peale ka teised lapsevanemad, lapsed ja õpetajad, siis ei pea nende käest küsima nõusolekut seni, kuni pilti kasutatakse ainult pereringis. Kui pilti soovitakse jagada sotsiaalmeedias või mujal, siis peaks olemas olema ka nende isikute nõusolek, kes pildile jäid.
Sama kehtib ka olukorras, kus kooli kodukorra kohaselt on see lubatud ja õpilane filmib vahetunnis aset leidvat situatsiooni. Seni kuni salvestist ei levitata laiemale ringile, on tegemist isikliku otstarbe erandiga.
Kõik isikuandmete töötlemise põhimõtted ja reeglid kehtivad ka nende videote ja piltide puhul, mida noored on ise jäädvustavad ja avaldavad. Seejuures on murettekitav tendents sotsiaalmeedias, kus noored jagavad eri keskkondades jäädvustusi omavahelistest tülidest, kiusamistest ning inimestest, kes on mingil põhjusel sattunud haavatavasse olukorda. Selliseid pilte ja videoid tegelikkuses avaldada ei tohi, sest enamasti puudub piltidel ja videotel olevate isikute nõusolek nende avaldamiseks.
Tuletame meelde, et internet ei unusta kunagi ja kõik, mida seal avaldatakse, salvestub. Kõik andmed on hiljem uuesti kättesaadavad, isegi kui need on avaldaja enda arvates ära kustutatud. Lisaks ei ole kunagi võimalik omada ülevaadet, kes on endale sisu alla laadinud ja omakorda edasi jaganud. Isegi kui hiljem enda teguviisi kahetsetakse, siis on kahju heastamine väga raske ning mõnikord isegi võimatu.
Kõikidel inimestel, kes internetis eri sisu tarbivad, tasub olla tähelepanelik ja aktiivne väära ja ka ebaseadusliku käitumise tuvastamisel. Ilmselt ei kõnniks keegi meist reageerimata mööda abivajavast inimesest tänaval või kellestki, kes on sattunud kiusamise ohvriks. Samamoodi peaksime kõik käituma ka digimaailmas. Kõige kiirem viis on sellistest asjadest ise kohe veebilehe või rakenduse haldajat teavitada. Üldjuhul on võimalik rikkumisest teada anda ka meili teel. Küll ei tasuks liialt kinni jääda eri õigusaktidesse ja kodukorrapunktidesse, vaid mõelda inimlikult teatud põhitõdedele – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehakse.
Mida meeles pidada
- Igasugusel isikuandmete töötlemisel, sh avalikustamisel peab olema õiguslik alus.
- Teistest inimestest võib infot, pilte või videoklippe avaldada ainult siis, kui nad on sellega ise nõustunud.
- Eesti seadusandlus ei luba panna inimesi häbiposti ega teha seeläbi „omakohut“.
- Andmete avaldamise tagajärgede eest on vastutus alati avaldajal.
- Digimaailmas tuleb olla veelgi ettevaatlikum. Kõike, mida kord juba internetis on avaldatud, on võimatu hiljem täielikult kustutada.
- Igaüks meist peaks reageerima, kui näeb ebaeetilist ja vale käitumist – seda ka digimaailmas.