Digikoristades kaitsed isikuandmeid ja maandad turvariske

26.01.2024 | 11:15

Iga aasta jaanuarikuu lõpus tähistatakse digikoristuspäeva. Sel päeval on kõik inimesed ja ettevõtted oodatud oma nutiseadmeid puhastama digiprügist ning tagastama kasutuna seisma jäänud seadmeid.

Palju räägitakse ka digikoristuse positiivsetest külgedest – me säästame keskkonda, sest meie nutiseadmed peavad  kauem vastu ja kulutavad ka vähem energiat. Veel harvemini aga räägitakse ja pööratakse tähelepanu sellele, et nii toimides kaitseme me ka isikuandmeid.

Järjest rohkem toimub iga aasta andmelekkeid ning erandiks pole olnud ka möödunud aasta. Aasta-aastalt näeme tõusu ka Andmekaitse Inspektsioonile esitatud rikkumisteadete arvus. Andmekaitses kehtib printsiip - mida vähem andmeid seda parem. Andmed mida me enda seadmetes „igaks juhuks“ hoiame või mis me oleme sinna hajameelsusest unustanud, kujutavad endast tegelikult ka turvariski. Mida rohkem ja tundlikumad on andmed, seda suurem on ka turvarisk. Seepärast ongi mõistlik juba ennetavalt teatud perioodilisusega kustutada andmed, mida enam vaja ei lähe, sest mida vähem on kontodel ja seadmetes andmeid, seda väiksem on võimalik kahju.

Lisaks ei saa ära unustada ka kohustusi ja põhimõtteid mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ja kohalduvad kõigile, kes üldmääruse kohaselt on andmetöötlejad ja töötlevad isikuandmeid. Seda millal isikuandmete kaitse reeglid ei kehti saad vaadata siit. Iga andmetöötleja peab isikuandmete säilitamisel arvestama sellega, et ükski isikuandmete hulk ei tohi olla igavene  ja säilitamiseks peab alati olema konkreetne põhjus. Kui eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks neid säilitada, siis tuleb need hävitada. Isikuandmed peaks alati olema ka kindla säilitustähtajaga ning neid ei tohi säilitada „äkki kunagi läheb vaja“ põhjusel .

Järgnevalt oleme välja toonud mõned lihtsad ja praktilised soovitused, mida igaüks saab järgida:

  1. Tühjenda ja sorteeri oma arvutis allalaetud failide kaust. Sinna salvestuvad kõik failid, mida oled näiteks internetist laadinud. Kausta tühjendamine vähendab võimalust, et hoiad enesele teadmata kahtlase sisuga faile, mille juhuslik avamine võib käivitada pahalaste ründetarkvara.
    Täiendavalt sorteeri ka failid oma pilveteenuste kaustades (nt OneDrive, Dropbox, Google Drive). Kustuta sealt ebavajalik ja sorteeri endale loogiliselt leitavaks kõik muu.
     
  2. Tühjenda oma arvutis prügikast. Teatavasti paigutab arvuti kõigepealt kõik sinu kustutatud failid prügikasti. Seetõttu tasuks aeg ajalt ka prügikasti sisu tühjendada.
     
  3. Kustuta oma arvuti veebilehitsejas küpsised. Need on failid, mille abil toimub sinu tegevuse jälgimine kas konkreetsel võrgulehel või erinevatel lehtedel, millel käid. Küpsiste perioodiline kustutamine vähendab näiteks ka võimalust tüütute veebireklaamide nägemiseks ja seetõttu muutub ka sinu veebikasutus paremaks.
     
  4. Kustuta elektronpostkastis kirjad, mille pikemaajalist säilitamist sa ei pea vajalikuks. Ole tähelepanelik, et kustutaksid kirjad eraldi ka kustutamisele mõeldud kirjade kaustas. Nii vähendad võimalust, et oled kogemata alles hoidnud sinu andmete õngitsemise või muud ründesisuga kirjad. Samuti tühjenda jooksvalt rämpostikausta sisu. Ei ole vaja, et viirust või pahavara sisaldavad lingid sinu epostkastis ruumi võtaksid.
     
  5. Kustuta nutiseadmes rakendused, mida sa pole pikalt kasutanud. See annab märku, et konkreetne rakendus ei ole sulle tegelikult vajalik. Teatavasti koguvad enamus rakendusi vähem või rohkem teavet sinu nutiseadme sisu või sinu liikumisharjumuste kohta. Kasutust mitteleidnud rakenduste kustutamisega vähendad võimalust, et sinu aadressraamatu sisu või pildid hakkavad internetiavarustes oma elu elama.
     
  6. Digiprügi tekib ka sellest, et oled erinevates uudiskirjade nimekirjades või omad rohkem kasutajaid keskkondades, mida enam ei kasuta. Vaata üle uudiskirjade saamine ja lahku nendest nimekirjadest, mille kirjadele tihti „kustuta“ vajutad. Samuti kustuta kontod platvormidelt, mida enam aktiivselt ei kasuta. Nii väldid ka oma isikuandmete liigset jagamist või selle lekkimise ohtu.
     
  7. Kustuta telefonist ebavajalikud pildid ja failid. Tihti teeme me üritustel või muus sotsiaalses olukorras sadu kui mitte tuhandeid pilte. Siis seisavad need aga kasutuna meie telefonides, koormates liigselt seadet ja mäluruumi. Vii vajalikud pildid näiteks organiseeritud arvutikaustadesse või kustuta mõttetud koopias ühest samast õhtusöögist. 

Kokkuvõtvalt, soovitame kõigil Digikoristuse päeva puhul üle vaadata, kas ja millist aegunud ning  mittevajalikku infot hoiavad erinevad seadmed alles, sest kõik üleliigne võib ohtu kujutada nii sinu enda kui ka teiste isikute privaatsusele.