Isikuandmed on andmed, mille kaudu on võimalik isikut tuvastada. Isikuandmed on näiteks inimese nimi ja isikukood aga ka hääl või mõni füüsiline tunnus. Isikuandmetega seoses räägime ka eriliiki isikuandmetest, mis on oma olemuselt tundlikumad ehk neid tuleb kaitsta erilise hoolega. Eriliiki isikuandmed on näiteks terviseandmed, geneetilised andmed või poliitilised uskumused. Oluline on märkida, et sageli kasutusel olevaid fraase delikaatsed isikuandmed ja tundlikud isikuandmed üldmäärus ei defineeri.
Andmesubjekt on juriidilises tekstis sageli kasutusel olev mõiste. Lihtsamalt öelduna on andmesubjekt üksikisik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse. Andmetöötleja töötleb isikuandmeid oma eesmärkide saavutamiseks vastavatel õiguslikel alustel.
Isikuandmete vaates räägime pidevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest ehk IKÜM-st, ingliskeelse lühendina GDPR. Tegemist on üleeuroopalise õigusaktiga, mis on liikmesriikidele otsekohalduv. See tähendab, et siseriiklik isikuandmete kaitse seadus ja teised õigusaktid peavad olema üldmäärusega kooskõlla viidud. IKÜM seab õigusnormid, mis reguleerivad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja isikuandmete vaba liikumist. Üldmääruse eesmärk on kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti nende õigust isikuandmete kaitsele.
Üldmäärus räägib andmekaitseametnikust, kuid meie ütleme andmekaitsespetsialist. Teatud juhtudel nõuab üldmäärus andmetöötlejalt andmekaitseametniku määramist. See ei ole õnnestunud eestikeelne terminivalik, sest ametnikud on üksnes avalikus teenistuses kas riigi või omavalitsuse ametiasutustes. Seetõttu kasutame kokkuleppeliselt andmekaitsespetsialisti (AKS) mõistet.
Võib juhtuda, et tõlkes lähevad mõned mõtted kaduma või tekitavad segadust mõtestamisel. Üldmäärus kasutab fraasi „isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine“. Meie ütleme selle kohta töötlemistoimingute ülevaade. Üldmäärus peab silmas ülevaadet, mitte iga üksiku toimingu tegemist sisaldavat registrit või logiraamatut.