Nimelt soovib AS Signaal TM (testija) Tallinnas testida kahte uut tüüpi kaamerat, mille abil on võimalik mõõta linna keskkonnas sõidukite keskmist kiirust ning monitoorida bussiradade väärkasutust. Kaamerate testimisperioodil kasutamise eesmärk on tehnoloogiline testimine, et hinnata paigaldatud kaamerate tehnilist toimimist. Testimine toimub õigustatud huvi alusel. Kuna tavapärasel juhul toimub liikluskaameratega isikuandmete töötlemine, siis menetluses tegime selgeks, millega täpselt tegu on ja soovisime veenduda, et testimine ei oleks isikuid riivav.
Millega on tegu?
Ühel juhul on kaks kaamerat paigaldatud Järvevana teele, millega mõõdetakse sõidukite keskmist kiirust. Selleks kasutab kaamera ainult sõiduki registreerimismärgi tähist, tuvastamaks konkreetse sõiduki sisenemis- ja väljumisaega testitaval lõigul. Juhul kui sõiduk ületab keskmist kiirust, siis kaamera võimekus ja eesmärk oleks ka rikkujast pildi tegemine, kuid see funktsionaalsus on testimise ajal välja lülitatud ja testijal puudub ka võimalus seda funktsionaalsuse seadisust ise muuta. Testimise ajal tuvastatakse üksnes keskmise kiiruse ületaja sõiduki registreerimismärk, isikut tuvastada võimaldavat fotot vm isikut tuvastada võimaldavat toimingut ei tehta.
Tallinnas Pärnu maanteel testitakse liikluskaamera funktsionaalsust, mis tuvastab sõiduki vales kohas olemise ehk konkreetsel juhul ühissõidukirajal sõitmise juhul, kui see talle seal lubatud ei ole. Ühissõidukiraja väärkasutaja registreerimismärgist tehakse samamoodi pilt. Isikuid selliselt fotolt tuvastada ei ole võimalik. Registreerimismärgi alusel tehakse päring liiklusregistri avalikesse andmetesse, et tuvastada sõiduki tüüp ja kasutatav kütus, mis on vajalikud tunnused, et hinnata, kas sõiduk võis ühissõidukirada kasutada. Sellise avaliku päringu saab teha igaüks Transpordiameti e-teeninduses. Päring ei hõlma isikuandmete töötlemist, st sõiduki omanikku, kasutajat vms andmetöötlejal ei ole võimalik teada saada.
Inspektsiooni seisukoht
Andmetöötlus selliste kaameratega võib olla ulatuslik. Sisuliselt võiks sellest olla mõjutatud iga inimene, kes kaamerate vaatevälja satub ja/või liiklusnõudeid rikub.
Antud juhul selgus järelevalvemenetluses, et andmetöötlejani jõuavad ainult infrapunakaamera pildid, millelt on näha vaid sõiduki registreerimismärk. Nägime menetluses selliseid pilte näidisena ja veendusime, et need ei ole isiku eraelu riivavad, sest pildi taust ja ka sõiduk ise on tumedad ja üksnes registreerimismärk peegeldab vastu. Üksnes sõiduki registreerimismärgi järgi ei ole võimalik isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Isikuid kujutavaid pilte testijani ei jõua ja ühtegi isikut tuvastada võimaldavat päringut ei ole testijal võimalik ega lubatud teha.
Lisaks tõi andmetöötleja välja kaitsemeetmed, mida ta testimisel järgib ja mis vähendavad riivet andmesubjektidele. Näiteks ei ole testijal ligipääsu kaameratele, temani jõuavad üksnes võimalike nõuete rikkumistega seotud registreerimismärkide andmed. Samuti pseudonümiseeritakse saadud registreerimismärgid, st edasine andmeanalüüs ei toimu tegelike registreerimismärkide põhjal. Paigaldatakse ka testimisest teavitavad sildid, et andmesubjektid oleksid andmetöötleja tegevusest teadlikud. Kõik andmed kustutatakse viivitamatult peale testimist, testimine kestab maksimaalselt seitse kuud.
Antud tegevuse puhul arvestamegi, et konkreetsete kaamerate testimine toimub väga konkreetsetel tingimustel ja andmesubjekti õigusi võimalikult vähe riivaval moel. Nendele väga konkreetsetele tingimustele tuginedes leidsime, et isikuandmete kaitse nõuetega seotud rikkumisi ei nähtu. Seejuures märgime, et liikluskaameraid peaks tavapäraselt võtma kasutusele riik ja kui kaameratega töödeldakse isikuandmeid, peab selleks olema seadusest tulenev alus.