Isikuandmete töötlemine koolis

Lapse seadusliku esindaja nõusolek

1. Milline peab nõusolek olema?

Nõusolek on üks võimalikest õiguslikest alustest, millel isikuandmete töötlemine võib põhineda. Laste isikuandmete töötlemisel saab nõusoleku anda tema
seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem. Lapse seadusliku esindaja antud nõusolek peab olema teadlik, konkreetne, vabatahtlik ja ühemõtteline. Soovitame nõusoleku võtmiseks luua koolil nõusoleku vormi, kus lapsevanem saab valida, millisteks tema
lapsega seotud tegevusteks ta nõusoleku annab. Nõusoleku kirjalik vorm aitab ennetada ka hilisemaid võimalikke konflikte lapsevanema ja kooli vahel. Vormi juurde tuleb lisada viide kooli andmekaitsetingimustele. See tähendab, et enne
nõusoleku võtmist peab kool tutvustama lapse seaduslikule esindajale kooli andmekaitsetingimusi. Lapse seaduslik esindaja peaks mõistma, millisteks tegevusteks ta nõusoleku annab, sh milliseid lapse isikuandmeid kool töötleb ja mis eesmärgil, kui kaua lapse isikuandmeid säilitatakse, kuidas on tagatud turvalisus ning millised on tema õigused seoses tema lapse isikuandmete töötlemisega.

2. Kas vormis peab ära märkima, kus isikuandmeid avalikustatakse?

Soovitame nõusoleku vormis kirjeldada, millistes kanalites või kellele lapse isikuandmeid avalikustatakse. Avalikustamise asukohtade eristamisel nõusoleku vormis peab kool olema suuteline seda ka reaalselt jälgima. Kui lapsevanem ei ole andnud koolile nõusolekut lapse pilti ja nime avaldada kooli sotsiaalmeedias, peab kool seda ka järgima. Näiteks võib lapsevanem lubada lapse kooli- ja huviringi tööde avalikustamist koolistendil, kuid ei ole nõus nende andmete avalikustamisega kooli sotsiaalmeedias, ajakirjanduses või kooli veebilehel.

3. Kas nõusoleku peavad andma mõlemad lapsevanemad?

Ühist hooldusõigust omavate lapsevanemate puhul eeldatakse nende ühist tegutsemist lapse huvides ehk neil on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral piisab ühe lapsevanema
nõusolekust. Kui teine lapsevanem ei ole siiski nõus, ei saa kool eelistada ühe lapsevanema nõusolekut teisele. Sellisel juhul kehtiv nõusolek puudub. Kui lapsevanemad ei suuda lapse andmete töötlemises kokku leppida, tuleb see vaidlus lahendada perekonnaseaduse hooldusõiguse regulatsiooni alusel kohtus.

4. Millal on nõusolekut vaja?

Lapse seadusliku esindaja nõusolekut on vaja näiteks:

• lapse õpitulemuste avaldamiseks kooli veebilehel;
• teabe avaldamiseks lapse osaluse kohta olümpiaadidel, võistlustel jms;
• lapse nime avaldamiseks avalikult kooli veebilehel;
• lapse andmete edastamiseks teenusepakkujatele (näiteks klassireisi reisiteenusepakkujale);
• lapse pildi avaldamiseks kooli veebilehel,
• sotsiaalmeedias või muus avalikus kohas;
• lapse koolis ja huviringides tehtud tööde avalikustamiseks.

Nõusoleku vormil tuleb tegevused selgelt eristada, et lapse seaduslik esindaja saaks iga tegevuse puhul teadliku otsuse teha. Oluline on meelde jätta, et nõusoleku saab igal hetkel tagasi võtta.

5. Kas nõusolek võib olla üldine?

Lapse isikuandmetega seotud tegevused peavad olema lapsevanemale teada enne, kui ta nõusoleku annab. Nõusoleku vormil tuleb tegevused selgelt eristada, et lapsevanem saaks teha teadliku otsuse iga tegevuse kohta eraldi. Kool ei tohiks võtta lapsevanematelt ühte üldist nõusolekut kõikideks võimalikeks olukordadeks, mis õppeaastal ette võivad tulla.

Sotsiaalmeedia ja suhtluskanalid

1. Kas kool tohib jagada ametlikku infot sotsiaalmeediakanalis?

Jah, kui see on kooli ametlik suhtluskanal, mille kasutamise reeglid on kool eelnevalt paika pannud.

2. Miks peab kool määrama kindlaks, millised on ametlikud infokanalid?

Sotsiaalmeediaplatvormide kasutamine võib tunduda õpetajatele hea viis olla kättesaadav seal, kus viibivad noored ja lapsevanemad. Siiski tuleb meeles pidada, et lapsevanematele info edastamine on koolile
seadusest tulenev kohustus. Selle kohustuse täitmine muutub keeruliseks, kui puuduvad selged reeglid ja pole võimalik eristada, milline kanal on ametliku info edastamiseks ning milline on vabatahtlik või mitteametlik sotsiaalmeedia grupp. Seetõttu on oluline, et kool määraks kindlaks, milliste kanalite kaudu toimub ametlik infovahetus. Selged reeglid aitavad tagada, et kogu koolipere teaks, kust leida usaldusväärset ja ametlikku teavet õppetöö kohta.

3. Kas kool vastutab isikuandmete kaitse reeglite täitmise eest ametlikes suhtluskanalites?

Lisaks info jagamise kohustusele vastutab kool ametlikes suhtluskanalites ka isikuandmete kaitse nõuete täitmise eest. Kool peab tagama, et ametlikes kanalites ei jagataks teavet, mis pole mõeldud näiteks
kogu klassile või kooliperele. Enne isikuandmete jagamist tuleb alati hoolikalt läbi mõelda, kas seda infot on tõesti vajalik jagada ja kas jagamiseks on õiguslik alus. Kui õpilased või lapsevanemad loovad ise omavahel sotsiaalmeedias grupivestlusi, ei vastuta kool seal jagatud info õigsuse ega isikuandmete kaitse eest.

4. Kas aktust tohib pildistada-filmida?

Kui on tegemist avaliku üritusega (aktus, kooli kontsert), võib ilma nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid eelnevalt tuleb tagada teavitus kohapeal, et inimestel oleks võimalus
ise otsustada, kas nad soovivad kaamera ette jääda või mitte (isikuandmete kaitse seadus § 11). Lapsevanemad võivad aktust pildistada ja filmida enda tarbeks, kuid oluline on meelde jätta, et enda tarbeks tehtud pilte ja videoid ei või hiljem ilma
inimese nõusolekuta avalikustada. Laste puhul saab nõusoleku anda tema seaduslik esindaja. Kui kool soovib aktust pildistada ja pilte avaldada, soovitame kasutada fotosid, kus lapsed pole äratuntavad. Postitused soovitame teha selliselt, et need ei oleks otsingumootoritele indekseeritavad ja seeläbi kergelt leitavad.

5. Kas kool võib avaldada lastest pilte või videoid?

Lastest piltide ja videote tegemisel ning hiljem avalikustamisel peab koolil olema lapse seadusliku esindaja eelnev nõusolek. Pildid või videod lastest on
samasugused isikuandmed nagu seda on inimese nimi või isikukood, kui pildil või videol olevat last on võimalik tuvastada. Pildistamine ja filmimine avalikustamise eesmärgil peab olema kooskõlas kooli kodukorraga. Koolil on kodukorras võimalik paika panna reeglid, kuidas nutiseadmeid koolis kasutatakse, sh kas ja millal on lubatud koolis toimuvat jäädvustada pildi, heli või video kujul.

6. Kas õpilased või õpetajad tohivad koolis pilte teha ja avalikustada?

Teistest inimestest piltide tegemine avalikustamise eesmärgil on isikuandmete töötlemine, mis vajab
õiguslikku alust, näiteks nõusolekut. Laste puhul saab nõusoleku anda tema seaduslik esindaja. See tähendab, et piltide avalikustamisel muutub avaldaja isikuandmete töötlejaks. Kui õpetaja või õpilane postitab pildi omal algatusel, siis vastutab ta ise andmekaitse  reeglite järgimise eest. Kool ei vastuta isiklike postituste eest, mida õpilased või õpetajad teevad oma isiklikel kontodel. Oluline on meelde jätta, et inimesel, kes on pildile jäänud, on õigus paluda see postitus eemaldada või muuta pilti selliselt, et ta ei oleks seal ära tuntav.

Tehisintellekt koolis

1. Kas koolis tohib kasutada tehisintellekti

Iga kool valib ja vastutab ise selle eest, milliseid lahendusi õppetööks tohib kasutada, kuid valiku tegemisel tuleb alati eelnevalt hinnata, kas soovitud lahendus vastab ka isikuandmete kaitse nõuetele. Selle hindamisel saab aidata kooli andmekaitsespetsialist, kes aitab tagada, et soovitud lahendus on turvaline ja kooskõlas isikuandmete kaitse reeglitega.

2. Mida peab kool tegema enne tehisintellekti kasutusele võtmist?

1. Kaasake kooli andmekaitsespetsialist ning uurige koos, millised on erinevate tehisintellektide kasutustingimused, sh mõelge läbi, milleks tehisintellekti kasutada soovite.
2. Kasutustingimusi lugedes uurige täpsemalt ka isikuandmete töötlemise kohta.
3. Enne valiku tegemist hinnake koostöös andmekaitsespetsialistiga, kas tehisintellekti kasutamiseks õppetöös on olemas õiguslik alus ning viige läbi mõjuhinnang.
4. Kui õiguslik alus on olemas ning kasutustingimused vastavad ka andmekaitsenõuetele, sõlmige tehisintellekti pakkujaga andmetöötlusleping.
5. Koostage enne tehisintellekti reaalset kasutuselevõttu tehisintellekti kasutamise reeglid, sh kas ja mis ulatuses tohib seda kasutada õppetöös.
6. Reguleerige tehisintellekti kasutamise reeglid kooli kodukorras, täpsustage ka kooli andmekaitsetingimusi, IT-eeskirju või muid siseregulatsioone.
7. Pidage meeles, et kool ei tohi tehisintellekti kasutada selliselt, et see teeb õpilaste kohta inimsekkumiseta automaatseid otsuseid, mis mõjutavad kuidagi näiteks õpitulemusi. Laste isikuandmed vajavad erilist kaitset ning nende puhul tuleks mõjuga automatiseeritud otsuste tegemist üldiselt vältida.

Tehisintellekti kasutamise reguleerimine koolis on oluline, et tagada piisav selgus isikuandmete töötlemise nõuetele vastavuse osas.

Lisaks tuleb meeles hoida, et ka lastel peab olema võimalus saada aru andmekaitsetingimustest ja sellest kuidas nende isikuandmeid töödeldakse. Tingimustes kasutatav sõnavara, keele toon ja stiil peavad olema lastele arusaadavad ja eakohased.

3. Kust leida abi ja materjale tehisintellekti kasutamise kohta?

• 2024. aasta jaanuaris koostas Haridus- ja Teadusministeerium koolijuhtidele, õpetajatele ning õpilastele tehisaru juhendi.
• Seoses TI-hüppega koolides on Sihtasutus TI-hüpe loonud ka tutvustavaid õppevideoid ja loonud Moodle kursuse. Kutsed Moodle’i konto loomiseks on saadetud kõigile TI-Hüppe tugiprogrammi registreeritud õpetajate tööalastele meiliaadressidele.
• Rohkem infot saab vajadusel oma kooli juhtkonnalt või aadressilt [email protected].