Seire küsimustik saadeti välja 79 kohalikule omavalitsusele ja lisaks teadmiseks ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Küsimustikule vastas 47 omavalitsust (59%). Samuti andis omalt poolt tagasisidet liit.
Seire käigus esitati omavalitsustele neli põhiküsimust, millest kaks esimest puudutasid teabeväravas andmestike avaldamist, sh avaldamisega seotud probleemide kirjeldamist, üks küsimustest puudutas mitteavaldamise põhjendamist ning viimane küsimus abivajadust.
A. Küsimusele, kas olete teabeväravas andmestikke avaldanud, vastas 47-st vastanust jaatavalt 7 ehk vaid 15% vastanutest on avaldanud andmestikke just teabeväravas.
Samas 26% vastanutest (12 omavalitsust) on märkinud, et avaandmed on kättesaadavad teiste kanalite kaudu: 8 juhul märgiti kanaliks veebileht ja/või dokumendiregister (ADR) ning lisaks tõi üks omavalitsus eelnevatele kanalitele lisaks kanalitena ka vallalehe ja avalike istungite veebis ülekandmise, üks omavalitsus ka Power BI näitajad, GIS-lahenduse. Saaremaa vallavalitsus on välja toonud lisaks veebilehele ka kaardirakenduse1 ja sündmuste portaali2 ning Kiili vallavalitsusel on oma avalik geoportaal3 , kust leiab erinevat teavet.
Tartu linnavalitsus on oma vastuses märkinud, et teabeväravas on avalikustanud 29 andmestikku, aga lisaks sellele ja linna veebilehele on kasutusel ka Tartu linna geohub ruumiandmete avalikustamiseks4 .
Küsimusele, kas ja milliseid andmestikke plaanitakse lähiajal veel avaldada, on 3 omavalitsust vastanud, et plaanitakse avaldada, kuid ei osata täpsustada milliseid, kuna andmekoosseisu alles selgitatakse välja. Pärnu linnavalitsus plaanib avaldada silda ületavate kergliiklejate osas liiklusloenduse andmeid, Saaremaa vallavalitsus andmekogude andmekirjeldused ning Tallinna linnavalitsuse plaan on avaldada linna strateegiliste eesmärkide andmestikud ja võimalusel linna hallatud statistika koos arvnäitajatega aastate lõikes.
Kasutusjuhtumitena on:
- Tartu linn toonud välja kodanikualgatusel loodud bussiaegade rakenduse
- Pärnu linn sündmuste portaali, millel on mitmeid kasutajaid
- Elva vald kontaktandmete avaldamise, mis võimaldab leida vallavalitsuse teenistujate kontaktandmeid asjakohase teenistujaga ühenduse võtmiseks
- Tallinna linn transpordiandmestiku – linn avaldab ühistranspordi andmestikke, mis koondatakse riigi tasemele kokku ja neid kasutatakse transpordisoovitusi andvate rakenduste poolt.
Avaldamisega seotud probleemidena on omavalitsused välja toodud järgmised:
- probleem andmete avaldamisega üle API
- andmete avaldamisel on mitmeid kohustuslikke välju, mida ei ole võimalik kohe täita. Vajalikud (meta)andmed eeldavad sageli suhtlust erinevate osakondadega, mis on ajamahukas (vähem kohustuslikke välju)
- probleem sobiva litsentsi valimisega avalikele andmetele. Kuigi valiku juures on viidatud juhendile (https://avaandmed.eesti.ee/instructions/licence), ei selgita see lühendite tähendust, mistõttu jääb litsentside sisu kasutajale sageli ebaselgeks
- kontaktisiku lisamine ei peaks olema kohustuslik
- puudub kindel teadmine, milliseid andmeid tuleks avaldada ja millistest andmetest oleks päriselt kellelegi kasu
- andmete avaldamise probleem on seotud ajalooliselt puuduliku andmehaldusega ning arusaamade ja kokkulepetega riiklike registrite ja kohalike omavalitsuste vahel. Kohalik omavalitsus pärib suure osa andmeid riiklikest registritest ja samuti sisestab suure osa andmeid riiklikesse registritesse ning neid peaks avaldama riikliku registri pidaja kui põhiandmete omanik
- avaldatavate andmete hindamine on väljakutse, kuna andmestikke peaks hindama nende kogu üksikisiku mõju hinnates, samas ei ole üksikul asutusel ülevaadet, kas ja millist infot veel näiteks isiku kohta avaldatakse ja mis hetkel selle mõju muutub eraelu riivavaks. Lisaks ei ole andmete avalikustamise mõju ainult võimalik mosaiigiefekt inimese vaates, mis võimaldab koostada üksikisiku profiili
- probleemiks on avaliku teabe seaduse võrdlemisi ebamäärane sõnastus. Isikuandmete osas on küll konkreetse kaasuse käigus antud Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, et tuleb teha mõjuhinnang, kuid kogu mõju on keeruline hinnata
- avalikustatavad andmed võivad koosmõjus mõjutada ka riigi julgeolekut või teisi fundamentaalseid väärtusi, kuid puuduvad suunised, mis puudutab julgeoleku vm väärtuste võimalikku kahjustamist
- piiratud aja- ja inimressurss
- riigipoolne ebaselge regulatsioon ja juhendite puudumine
- avaandmete avalikustamine ei ole praegu prioriteet
B. Avaandmete avaldamata jätmise põhjendused on kokkuvõtvalt toodud alljärgnevas tabelis.
| PÕHJUSED | |
| ressursi puudumine | 26 |
| vähene teadlikkus | 12 |
| andmed muus kanalis kättesaadavad | 10 |
| tegemist dubleeriva andmete avaldamisega | 5 |
| vähe infot (juhendid), koolitusi | 5 |
| puudub (sisemine) vajadus | 4 |
| puudub initsiatiiv | 3 |
| oskuste puudumine | 2 |
| juhtkonna huvi puudumine | 2 |
| ebaselge regulatsioon | 2 |
| halb halduspraktika | 1 |
Nagu ka tabelist näha, siis kõige rohkem takistab avaandmete avaldamist ressursipuudus. Peamiselt on märgitud just inimressursi puudust, aga ka ajakulu, kuna ülesandeid, mida kohalik omavalitsus peab täitma, on lihtsalt palju.
Samuti selgus vastustest, et vähe teatakse teabeväravast, ei osata näha selle kasu omavalitsusele või ka kodanikele. Täiendavalt võiks avaandmete teabeväravat ja andmestike avaldamist tutvustada omavalitsuste esindajatele.
Lisaks nähakse andmete teabeväravas avaldamises mõttetut dubleerivat tegevust, kuna kogu vajalik teave on üldjuhul omavalitsuste veebilehtedel ja dokumendiregistrites juba olemas ja kättesaadav. Jääb arusaamatuks teabevärava eesmärk, praegu täidab seda eesmärki ju kohaliku omavalitsuse veebileht. Olukorras, kus riik soovib bürokraatiat ja halduskoormust vähendada, tegeletakse paralleelsete süsteemide loomisega.
C. Sellest, millist abi kohalikud omavalitsused ootava, annab ülevaate alltoodud tabel.
| ABIVAJADUS | |
| koolitused, kursused, võrgustik, infopäevad | 23 |
| praktilised ja selged juhendmaterjalid | 8 |
| näidisandmestikud, edukad kasutusjuhtumid | 5 |
| tehniline tugi, konsultatsioon | 3 |
| üleriigilised kokkulepped andmete avaldamisel | 3 |
| täiendavad vahendid | 3 |
| selge regulatsioon | 3 |
| omavalitsustele (juhtkonnale) suunatud teavitustöö | 1 |
| valdkonna konsultant | 1 |
| suhtluskanal ettepanekute tegemiseks | 1 |
Tabelist nähtuvalt vajavad kohalikud omavalitsused kõige enam koolitusi ja seda just praktiliste sammude osas, sh andmete ettevalmistamine, sobivad formaadid, kvaliteedinõuded ja ka abi masinloetavate failide loomisel. Sealjuures on välja pakutud kohalike omavalitsuste vahelise võrgustiku loomist, mõttetalguid, veebitöötubasid, mis soodustaksid koostööd ja kogemuste vahetamist.
Ühtlasi tuntakse puudust selgetest ja praktilistest juhendmaterjalidest ning tööriistadest. Võiks olla arendatud tööriist, mille abil täiendavat aja ja inimressurssi raiskamata liiguvad veebileheandmed automaatselt avaandmete teabeväravasse. Samuti leitakse, et abiks võiks olla vastava valdkonna konsultandi olemasolu, kellelt saaks abi ja nõu.
Lisaks on välja toodud vajadust selge regulatsiooni järele ning üleriigilist kokkulepet, millised andmed on millises registris põhiandmed ja kes vastutab nende avaldamise eest. Leitakse, et vaja oleks üleriigilist analüüsi, mis hindab andmekogumite avaldamise turvalisust ja väärkasutamise riske ning selget määratlust, millised andmekogumid peavad olema avalikustatud avaandmetena ning millised peaksid olema kättesaadavad vaid kokkuleppel ja kindla kasutuseesmärgiga
1 https://gis.saaremaavald.ee/portal/apps/sites/#/data
2 https://sundmused.saaremaavald.ee/
3 Kiili valla avalik geoportaal
4 https://geohub.tartulv.ee/pages/avaandmed#avaandmed
Last updated: 28.08.2025