Eesti vaatas ühisseire raames läbi 30 veebisaiti ja rakendust, keskendudes platvormidele, mis on laste seas populaarsed või suunatud lastele (peamiselt hariduse, sotsiaalmeedia, ostlemise ja mängude valdkonnas).
Üldine seire valim hõlmas nii veebisaite kui ka mobiilirakendusi (Android/iOS). Enamik platvorme olid kättesaadavad ülemaailmselt või piirkondlikult ning samuti sisaldasid platvormid nii tasuta kui ka tasulisi teenuseid.
Ühisseire tulemused:
Ühisseire hindajate arvates on ainult umbes 60 % platvormidest laste jaoks sobivad.
Edusammud vanuse kontrollimisel
Vanuse kontrollimise mehhanismide kasutus on viimase kümnendi jooksul kasvanud 30%. Nüüdseks rakendab 45% kõigist kontrollitud platvormidest mingit vormi vanuse hindamiseks. Sellest hoolimata ei kasuta 32% vanusepiiranguga teenustest endiselt ühtegi kontrollimeetodit ning 88% neist, kes seda teevad, toetuvad kergesti eiratavale iseseisvale kinnitusele (n-ö sünniaja sisestamine).
Konto kustutamise lihtsus
Märkimisväärset progressi täheldati kasutajakontrolli osas: 64% veebilehtedest ja rakendustest pakuvad nüüd kättesaadavat konto kustutamise protsessi, võrreldes vaid 29%-ga 2015. aastal. Vaatamata sellele muudab üle kolmandiku teenustest kustutamise laste jaoks endiselt vaevaliseks või peaaegu võimatuks.
Privaatsuspoliitika levimus
Peaaegu kõik platvormid (96%) sisaldavad nüüd privaatsuspoliitikat, kuigi paljud neist on raskesti mõistetavad või sisaldavad vaid minimaalset teavet.
Püsivad riskid ja murekohad
-
Andmekogumise trendid: Alates 2015. aastast on isikliku teabe kogumine märgatavalt kasvanud. Näiteks nimede kohustuslik kogumine tõusis 29%-lt 41%-le ning fotode või videote vabatahtlik esitamine kasvas oluliselt — 14%-lt 40%-le.
-
Andmete jagamine kolmandate osapooltega: Digitaalses ökosüsteemis on toimunud suur nihe — 85% privaatsuspoliitikatest viitavad nüüd sellele, et isikuandmeid võidakse jagada kolmandate osapooltega (kümnend tagasi oli see näitaja 51%).
-
Kokkupuude kahjuliku sisuga: Kontrolli käigus tuvastati sobimatut sisu 34% teenustest, sealhulgas kiusamist (15%), seksuaalset sisu (11%) ja vägivalla kujutamist (12%). Murettekitav on see, et 60% enesevigastamist sisaldavatest platvormidest kasutasid ka käitumuslikku profileerimist, mis võib suurendada riske laste heaolule.
-
Vaikeseaded ja disain: Ainult 56% platvormidest olid isikuandmete seaded vaikimisi märkinud privaatseks ning 71% ei suutnud kohandada oma privaatsusalast teavitust lapseõbralikku vormi. Endiselt on levinud kõrge riskiga funktsioonid, nagu kasutajate nügimine (nudging) andmeid jagama või piiramatu suhtluse lubamine võõrastega.
Kuigi digitaalmaailmas on tehtud edusamme läbipaistvuse ja kasutajakontrolli valdkonnas, järeldatakse seires, et paljud teenused — sealhulgas need, mis on suunatud konkreetselt lastele — eelistavad jätkuvalt andmete kogumist vaatamata noorte kasutajate parimatele huvidele. Ühisseires osalenud andmekaitseametid julgustavad organisatsioone võtma kasutusele lõimitud ja vaikimisi andmekaitse (privacy by default and design) põhimõtteid ning tagama, et kaitsemeetmed ja vanuse kontrollimise mehhanismid oleksid proportsionaalsed nende platvormide poolt põhjustatud tegelike riskidega.
Last updated: 30.03.2026