Isikuandmete töötlemine valimiskampaanias

Sellel lehel on kokkuvõtlikult kirjeldatud andmekaitse nõudeid poliitreklaamile, mis tulenevad Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 ja poliitreklaami määrusest (EL) 2024/900.

Poliitreklaam

Alates 10. oktoobrist 2025 kohaldub Euroopa Liidus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määrus (edaspidi ka poliitreklaami suunamise määrus).

Poliitreklaam poliitreklaami suunamise määruse tähenduses on reklaam, mis sisaldab sõnumit, mis võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust ja hääletamiskäitumist. Reklaam ei pea viitama konkreetsele kandidaadile või erakonnale. Ka temaatiline või konkreetsele poliitilisele debatile keskenduv reklaam on poliitreklaam. 

Seoses internetipõhise poliitreklaami tegemisega sätestab määrus sellisele reklaamile ja selle suunamisele erinõuded, kui selline suunamine on seotud isikuandmete töötlemisega.

  • Keelatud on poliitreklaami tegemine isikule, kes on riigisiseste normidega kehtestatud valimisõiguslikust east vähemalt üks aasta noorem. 
  • Kui inimene on varem väljendanud, et ei soovi poliitreklaami, ei tohi uut nõusolekut küsida, väljaarvatud juhul kui nõusoleku taotlus on põhjendatud asjaolude olulise muutumisega.
  • Internetipõhised ja teised digitaalsed poliitreklaamid (sh sotsiaalmeedia platvormidel, bännerreklaamina, SMS-kampaaniatena) peavad olema selgelt äratuntavad poliitiliste reklaamidena. Reklaamil peab olema läbipaistvuse märge ja sellel peab olema ligipääsetav läbipaistvusteade. 

Läbipaistvusnõuded on loetletud poliitreklaami suunamise määruse artiklis 19. Täpsemad nõuded teatele ja märgisele kehtestab Euroopa Komisjon oma rakendusmäärusega, mis hetkel ei ole veel kättesaadav. 

Täpsemaid nõudeid poliitreklaamile saab lugeda poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise määrusest ning Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt

Millal nõuded ei kehti?

Nõuded internetipõhisele poliitreklaamile ja selle suunamisele ei kohaldu juhul, kui tegemist on tasuta ehk orgaanilise sotsiaalmeedia postitusega. 

Mida on valimiskampaania korraldamisel vaja jälgida?

Igal andmetöötluse toimingul peab olema õiguslik alus. Valimiskampaania korraldamiseks ei tohi kasutada tööalast juurdepääsu omavalitsuse või riigi andmekogule. Andmete õigusliku aluseta muul eesmärgil kasutamine on väärteo korras karistatav (karistusseadustiku § 157). 

Valimisreklaami igakordne saatmine, sh e-postile või SMS-ina, toimub vaid reklaami saaja selge ja vabatahtliku nõusoleku alusel.  

Kampaaniamängude kaudu isikuandmete kogumise ankeedil ei tohi kasutada „eeltäidetud linnukesi“ nõusoleku saamiseks. Inimene peab üheselt aru saama, millisel eesmärgil ja kus tema isikuandmeid kasutatakse. 

Mida peab nõusoleku küsimisel selgitama?

Inimesele peab selgitama:

  • milliste isikuandmete töötlemiseks luba küsitakse;
  • milline on andmete töötlemise eesmärk;
  • kellele andmeid edastatakse;
  • millised on tingimused andmete edastamiseks kolmandatele isikutele;
  • kui kaua andmeid säilitatakse;
  • millised on inimese õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. 

Jäta meelde:

  • Nõusoleku tõendamise kohustus on erakonnal, isegi kui valmisreklaami saadab vahendaja. 
  • Nõusoleku saab iga hetk tagasi võtta, mis lõpetab nõusoleku alusel töötlemise võimaluse. 
  • Keegi ei saa anda kellegi teise eest nõusolekut, näiteks "Anna kolme sõbra kontaktid!" kampaaniad ei vasta andmekaitse nõuetele.
  • Valimisreklaamist loobumise võimalused peavad olema nii e-kirjas kui ka SMS-ides.
  • Pärast eesmärgi täitmist peab isikuandmed kustutama.

Kuidas probleeme ennetada?

  • Vaadake üle erakonna liikmete nimekirjad, et äriregistris ei oleks vigaseid ega topelt kandeid. 
  • Kui inimene kaebab, et ta ei ole erakonna liige ja erakonnal pole koopiat liitumisavaldusest esitada, tuleb ta erakonna nimekirjast kustutada. 
  • Avaldage andmekaitsetingimused ja viidake vastavale infole ka oma reklaammaterjalides. 
  • Teavitage kõiki, et tööalaselt kättesaadavate isikuandmete kasutamine erakonna valimiskampaanias on keelatud. 

Last updated: 16.07.2025