2019. esimese poolaasta enimküsitud teema on andmete avaldamine

17. Jul 2019

2019. aasta esimesel poolaastal sai Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefon kõige rohkem kõnesid isikuandmete avaldamise ja avalikustamise kohta. Isikuandmete avaldamisega seoses küsiti sageli, kuna tohib või ei tohi inimese kohta infot avaldada ja seda nii neutraalses kui negatiivses olukorras ning millised on kellegi õigused. 

Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu sõnul aitab õige vastuseni jõuda kõigepealt iseendale esitatud küsimused, mis on andmete avaldamise eesmärk ja kust tuleb avaldamiseks õiguslik alus. Kui on eesmärk häbistada, pole õiguslikku alust võimalik leida. „Näiteks kui soovitakse sotsiaalmeedias anda teada „liiklushuligaanist“, siis tänases õigusriigis seda teha ei tohi ning avaldaja võib saada kohtukutse. Oletame, et kui andmetöötleja käsutusesse jõuab „liiklushuligaani“ foto, mida justkui „sisemise õiglustunde“ järgi tahaks avaldada, siis õige ja seadusega kooskõlas on see info saata politseisse,“ kõneles Palu, lisades, et Eesti seadusandlus näeb ette karistuste määramist korrakaitse või õiguskaitseorganite poolt. 

 
Paljud isikuandmete avaldamisega seotud küsimused olid seotud võlaandmetega 

Võlaandmeid töödeldakse tehingute usaldusväärsuse huvides, kaitsmaks teiste isikute õigusi. „Võlaandmete avaldamisel kehtib n-ö põline reegel: kui andmed on kontrollitud ja õiged, tohib neid ilma isiku nõusolekuta avaldada ainult seadusega kooskõlas. Võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbistamine. Seega on olukord, mil iga inimene avaldab internetis oma suva järgi võlaandmeid, üheselt keelatud. Võlaandmete edastamine on lubatud ennekõike inimese krediidivõimekuse hindamiseks ja seda arvestusega, et andmete saajal on seaduslik alus või õigustatud huvi sellist infot saada,“ nentis õigusdirektor.


Inspektsiooni soovitus

Inspektsioon soovitab meelde jätta esmase põhimõtte isikuandmete avaldamiseks. Esiteks, vaadake üle, milline on andmete avaldamiseks õiguslik alus ja kas või kuidas see aitab soovitud eesmärki täita. Teiseks, kui märkate mistahes seadusega pahuksis olevaid juhtumeid, tuleb see info edastada vaid pädevatele asutusele. Häbistamine pole lubatud. 

Kokku sai inspektsioon esimesel poolaastal nõuandetelefonile isikuandmete kaitse või teabe avalikkuse teemadel 886 kõnet, millest 79% olid isikuandmete kaitse teemal. Andmete avaldamise, avalikustamise või võlaandmete teemal küsiti inspektsiooni nõuandetelefonilt selgitusi 103. korral. Jätkuvalt püsisid populaarsete küsimuste esikolmikus ka töösuhete ja salvestusseadmetega seotud teemad. 

2018. aastal küsiti nõuandetelefonilt kõige rohkem töösuhete teemal ning andmete avaldamine jäi kolmandale kohale. 

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner