Schengeni II infosüsteem ehk sissesõidukeeldude keskregister

Schengeni riikide julgeoleku kaitseks ning kuritegevuse tõkestamiseks on Euroopa Liidus loodud sissesõidukeeldude keskregister. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet selle üle, et ametiasutused järgiksid andmete töötlemisel ja kogumisel allpool toodud nõudeid. 

Schengeni II infosüsteem (SIS II) on liikmesriikide vaheline sissesõidukeeldude andmete vahetamise süsteem, mille eesmärk on tagada Schengeni õigusruumis avalikku korda, turvalisust ja isikute vaba liikumist, keeldudes andmast viisat või sisenemist isikutele kes on kantud Schengeni II infosüsteemi sissesõidukeeldude nimekirja. Sel eesmärgil töötleb Schengeni II infosüsteem Schengeni alal sissesõidukeeldu nimekirjas olevate inimeste isikuandmeteid. 

Schengeni II infosüsteemiga, mida kasutavad liikmesriikide politsei- ja tollitöötajad, saavad liikmesriigid sisestada hoiatusteateid teatavate kategooriate tagaotsitavate või kadunud isikute ja esemete kohta. 

Schengeni II infosüsteemi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud SIS II määruses ning SIS otsuses. 

Teie õigused

Igaühel, hoolimata kodakondsusest, on õigus saada kinnitus, kas tema kohta on andmeid Schengeni II infosüsteemis ning tutvuda isikuandmete ja teabega nende töötlemise kohta. Samuti on õigus taotleda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud ebaõigete andmete parandamist või kui leitakse, et isikuandmete kasutamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, nõuda nende andmete kustutamist.

Eestis saab isik tutvuda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud andmetega pöördudes ise või seadusliku esindaja kaudu Politsei- ja Piirivalveametisse:

• Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn
• +372 1247
• [email protected]

NB! Failide turvaliseks edastamiseks e-postiga palume need krüpteerida, kasutades selleks sertifikaati „Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 70008747“).

Kui tead, et sinu kohta võib olla kehtiv sissesõidukeeld Eestisse, on sul võimalik esitada vastav päring Siseministeeriumi veebilehel.

Kui sul on olnud seos mõne riigi õiguskaitseasutusega, siis soovitame esitada taotlus iseenda andmetega tutvumiseks kohe vastava riigi õiguskaitseasutusele, ilma Politsei- ja Piirivalveameti vahenduseta. Kui oled esitanud taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, aga andmed on infosüsteemi esitanud teine Schengeni infosüsteemiga ühinenud riik, peab Politsei- ja Piirivalveamet  igal juhul enne andmete väljastamist küsima vastava riigi Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutava asutuse seisukohta ning sellise taotluste vahendamise korral tuleb arvestada, et vastamiseks kulub rohkem aega.

Taotlus peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Politsei- ja Piirivalveamet aktsepteerib Eesti digi-ID või Euroopa Liidu usaldusnimekirjas olevate teenusepakkujate digiallkirju. Kui ei ole võimalik taotlust digitaalselt allkirjastada, siis palume pöörduda taotluse esitamiseks lähimasse politseijaoskonda, teenindussaali või piiripunkti.

Taotluses on vaja märkida isiku nimi, sünniaeg ning muu info, mis aitab isikut, kelle andmetega tutvumist taotletakse, tuvastada ning taotlust lahendada. Näiteks, kõnealused andmed sisestanud asutus, andmete liik, info selle kohta, kus ja kuidas andmete omanik andmetest Schengeni II infosüsteemis teada sai või milliste andmete kustutamist või parandamist taotletakse.

Taotluse vorm:

• Schengeni infosüsteemiga seotud taotluse näidisvorm

Lisaks esitatud taotlusele võib Politsei- ja Piirivalveamet paluda taotlejalt täiendavat teavet, sest enne isikuandmete väljastamist peab olema veendumus, et andmeid taotleb andmesubjekt või tema seaduslik esindaja. Näiteks võidakse leida, et isikut tõendava dokumendi koopia kaudu ei ole tõsikindlalt võimalik tuvastada, et taotluse esitaja on sama isik, kelle isikuandmetega tutvumist või kelle isikuandmete parandamist või kustutamist taotleja soovib.

Politsei- ja Piirivalveamet keeldub taotlust täitmast või piirab isikuandmete väljastamist põhjendatud juhul üksnes seaduses toodud alustel, kui see võib näiteks:

• kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi,
• ohustada riigi julgeolekut,
• takistada avaliku korra kaitsmist,
• takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist.

Vastuse annab Politsei- ja Piirivalveamet eesti või inglise keeles 30 päeva jooksul elektrooniliselt, kui olete esitanud taotluse elektrooniliselt ega taotle teisiti. Isikuandmete väljastamisel võimalusel krüpteeritakse vastus teile, kui te ei taotle teisiti. Kui Politsei- ja Piirivalveametil ei ole võimalik selle aja jooksul vastata, teavitatakse sellest teid ja pikendatakse vastamise tähtaega kuni 90 päevani ehk 60 päeva võrra.

Schengeni II infosüsteemi järelevalve

Euroopa andmekaitseinspektor (EDPS) jälgib, et teabe töötlemine Schengeni II infosüsteemis EL-i tasandil toimuks kooskõlas Schengeni II infosüsteemi eeskirjadega. Riiklikud andmekaitseasutused teostavad järelevalvet Schengeni II infosüsteemis sisalduvate isikuandmete tema territooriumil või territooriumilt teostatava töötlemise ja edastamise õiguspärasuse ning täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle. Riiklike järelevalveasutuste järelevalvekohustus tuleneb Schengeni II infosüsteemi määruse artiklist 44.

Schengeni II infosüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisel on Eestis järelevalveasutuseks Andmekaitse Inspektsioon. 

Schengeni II infosüsteemi määruse artikli 46 alusel teevad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ning tagavad Schengeni II infosüsteemi koordineeritud järelevalve (SIS II SCG).

Kaebused

Kui Teie taotlust ei rahuldata, on Teil õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule. Asja menetlemine Andmekaitse Inspektsioonis on tasuta. Rohkem teavet isikuandmetega tutvumise õiguse kohta.

Rohkem informatsiooni Teie andmete töötlemisest, nendele ligipääsust ning andmekaitsetingimustest leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.