Riigikohus on teinud lahendi nr 2-18-11279, millega kohustas korteriühistu liikmel eemaldada omavoliliselt paigaldatud kaamera.
Riigikohus asus seisukohale, et valvekaamerate paigaldamine selliselt, et kaameratega saab filmida kaasomandil toimuvat, ei ole käsitatav kaasomandi eseme otstarbekohase kasutamisena. Kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega. Kui korteriomanik leiab, et turvalisuse tagamiseks tuleks paigaldada kaamerad, mis jäädvustavad kaasomandil toimuvat, võib ta teha teistele korteriomanikele ettepaneku vastava otsuse vastuvõtmiseks.
Eelkõige võiks kaamerad paigaldada korteriühistu, kes kontrollib jäädvustamist ja otsustab kaameratega salvestatu väljaandmise üle. Juhul, kui korteriomanike enamus ei ole nõus kaamerate paigaldamise otsust vastu võtma, võib korteriomanik põhjendatud juhul kaamerate paigaldamist teistelt korteriomanikelt ka nõuda.
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kadri Levand ütles lahendit kommenteerides, et kaamerate paigaldamine on korteriühistutes tõepoolest üks osa kaasomandi kasutamise kokkuleppest. Kui vaadata varasemaid kohtulahendeid, siis korteriühistu võib kokku leppida, et kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad võidakse demonteerida, kui omanik seda ise ei tee. Ühistu üldkoosoleku pädevuses on otsustada, kas ühistu kasutab turvalisuse tagamiseks kaameraid ja millistel tingimustel. Samuti saab üldkoosolek otsustada ka vastupidist.
Pikemalt saab elamualale kaamerate paigaldamise kohta lugeda AKI artiklist Kaamerate kasutamine elamualadel.
Kuid valvekaamerate kasutamise otsuse juures tuleb meeles pidada, et igasugune kaamera on isikute privaatsust kahjustav ja korteriomanikud võiks enne kaamerate kasutamise otsustamist põhjalikumalt selle vajalikkust ühiselt analüüsida. Selleks peaks hindama, kas kaamera tagab nende algselt soovitud turvalisuse tagamise eesmärgi. Nt kas on üldse enne esinenud vargusjuhtumeid või õigusrikkumisi. Sealjuures kas enne on ära kasutatud privaatsust vähemkahjustavamad võimalused nagu värava lukustamine.
Oluline on välja tuua, et salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil (inimeste jälgimine) ning reaalajas kedagi jälgida ei ole lubatud. Samuti ei ole põhjendatud jagada kõigile korteriomanikele ligipääsu kaamerapildi jälgimiseks. Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja edastada selle politseile. Vajadusel saab ühistusiseste rikkumiste korral kaameraid puudutava reeglistiku ühistu üldkoosolekul uuesti ise üle vaadata.
Ühistu peab isikuandmete kaitse üldmääruse alusel paigaldama kaameratest teavitussildid, mis osas ei piisa ainult kaamera kujutisest. AKI on loonud sildi loomise hõlbustamiseks kõigile kasutatava videovalve sildi genereerija.
Inspektsioon kaamerate kasutamisega seotud kaasomandi vaidlustesse ei sekku. Oma õiguste kaitseks saab pöörduda kohtusse.