Justiitsministeeriumi tellitud ja Eesti Põhiseadus 100 programmi osana läbiviidud "Inimese privaatsusõigused ja isikuandmete kaitsmine uuring 2020" tõi 640 Eesti elaniku vastusest välja, et inimesed tajuvad interneti kasutamisel erinevaid ohte oma privaatsusele, aga teenustest või suhtlemise võimalustest loobumise otsust plaanis teha ei ole. Pigem peetakse oluliseks olla üha enam teadlik internetikasutaja, kes jagab enda kohta võimalikult vähe infot, loeb teenuste kasutustingimusi, kasutab keskkondades erinevaid paroole ja arvestab üleüldiselt interneti ohtudega.
Uuringust selgus, et riiki usaldatakse kõige rohkem andmeturbe küsimustes. Ligikaudu 2/3 vastajatest vanuses 15-74 usub, et kui andmete kogujaks on riik, siis andmed on ka kaitstud, kuid 1/3 uuringus osalejatest ei ole rahul, et riik võib ilma tema nõusolekuta andmetele juurde pääseda. Andmekaitseõiguse üheks vundamendiks on, et isikuandmete kasutamiseks peab alati olema õiguslik alus ja kui see ei ole inimese enda nõusolek, siis peab luba tulema seadusest. Inimeste jaoks on oluline, et riiki saab usaldada.
Riigi vastu usaldus suurem
„Kuigi inimeste usaldus riigi andmete hoidmisel on suur, peab riik olema siiski valvas ja arvestama, et see krediit ei ole ammendamatu. See tähendab, et ka oma edasisi tegevusi tuleb kavandada selliselt, et see usaldus säiliks, mis omakorda tähendab, et riik peab muutma tegevused läbipaistvamaks. Mida läbipaistvam on andmetöötlus, seda enam on võimalik inimestel oma riiki usaldada,“ nentis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis.
Kui aga analüüsida uuringu tulemusi ja leida sealt peamine tänase päeva probleem, siis kokkuvõttes tajutakse suurima privaatsuse ohustajana internetis üleüldist selgusetust, ehk kes mida ja kuidas inimese isikuandmetega teeb või mismoodi kasutab. Kuigi inimesed usaldavad riiki andmete eesmärgipärasel kasutamisel kõige rohkem ning protsentides ulatub see 68-ni, on põhjust olla siiski pisut murelik, sest 32% vastajatest selles veendunud ei ole. Lisaks tuleb uuringust välja, et tervelt 74% vastajatest usub, et andmetöötlemises tervikuna ei kasutata kogutud andmeid ainult sellel otstarbel, milleks need on algselt kogutud.
Uuring ei kajasta faktipõhisust
Miks sedavõrd suur protsent inimestest eesmärgipärasuses veendunud ei ole, omab tõenõoliselt mingit põhjust. Võimalik, et selleks on isiklik kogemus, sest ka uuringust selgust, et tervelt 19% inimestest on viimase aasta jooksul tundnud, et tema privaatsust on rikkunud kas riik, kohalik omavalitsus või haridusasutus. Lisaks sellele on märkinud 6% vastajatest, et privaatsust on rikkunud tervishoiuasutus. Kõige enam on aga põhjustanud riivet privaatsusele ettevõtete või internetiteenuste pakkujate tegevus, nii arvas 64% vastajatest.
Kuna Justiitsministeeriumi tellitud kõnealuse uuringu eesmärk oli välja selgitada inimeste teadlikkus oma põhiõigustest ja kohustustest, siis vastajate tulemused ei peegelda reaalseid faktipõhised juhtumisi. Teadlikkuse väljaselgitajana on uuringul kindlasti väga suur väärtus ühiskonnale, sest andmetöötlejad saavad teha tegevusi, mis aitavad inimeste silmis usaldust kasvatada. 
Läbipaistvust andmetöötluses on vaja suurendada kõigil
Peadirektor Pille Lehis soovitab edaspidi kõikidele andmetöötlejale meeles pidada usaldusväärsuse eelduseks olevat olulist andmetöötluse põhimõtet: andmeid tohib inimeselt koguda ainult nii palju, kui seda teenuse osutamiseks vaja on.
„Nii saab andmetöötleja kanda ka väiksemat vastutuskoormat, sest iga inimeselt saadud info eest peab ta inimese ees ju vastutama. Igaüks, kes kellegi isikuandmeid kasutada küsib, peab olema suuteline andmete omanikule ehk inimesele selgitama, millisel eesmärgil ja kuidas ta tema andmeid töötleb ja kellele edasi jagab ning millistel tingimustel,“ kõneles Lehis. Kui inimene soovib, peab ta saama alati ka täpsustada või parandada oma andmeid ja seda ka pärast andmete loovutamist ning kuni sinnamaani, mil andmed saavad ükskord kustutatud.
Inspektsioon on oma menetlustes juhtinud väga tihti andmetöötlejate tähelepanu puudustele andmekaitsetingimustes. Kindlasti ei tohi alahinnata inimesele antavat selgitust, mida andmekaitsetingimused oma olemuselt on. Oma andmetöötluse toiminguid ja inimese õigused tuleb lihtsas ja arusaadavas vormis kirja panna ja teha ka lihtsasti kättesaadavaks.
Oluline on meeles pidada ka seda, et andmed ei tohi jääda niisama kasutult seisma ning peavad olema kustutatud pärast seda, mil neid vaja ei ole. Andmekaitsereeglite järgmine aitab vähendada inimeste ohutunnet oma privaatsusele ja tõstab usaldust nende küsija vastu.
„Inimese privaatsusõigused ja isikuandmete kaitsmine uuring 2020“ on kättesaadav Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt (869.87 KB, PDF).