Andmekaitse Inspektsioon ei sekku meediasse jõudnud eratülidesse

19. Nov 2015

Andmekaitse Inspektsioon on valmistanud ette selgitava juhendmaterjali, mis käsitleb meediavaidlustesse sekkumise kriteeriume, kui asi puudutab isikuandmete avaldamist. Peame siinjuures silmas andmete avaldamist nii ajakirjanduses (päeva- ja nädalalehed, ajakirjad, televisoon, raadio) kui ka sotsiaalmeedias (suhtlusvõrgustikud, netifoorumid, blogid).

Antud teave on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et nende isikuandmeid on meedias õigusvastaselt avaldatud ja kaaluvad vaidluse lahendamisse kaasata Andmekaitse Inspektsiooni.

 

Juhises kirjeldatakse, millal inimesel on õigus nõuda isikuandmete avalikustajalt andmete avalikustamise lõpetamist ja millal seda pole mõtet teha.

 

„On oluline rõhutada, et seadus lubab ajakirjanduslikul eesmärgil ülekaaluka avaliku huvi korral isikuandmeid avaldada ka ilma asjaosaliste nõusolekuta. Ajakirjandusliku eesmärgi all peetakse silmas ideede ja informatsiooni levitamist, mis aitavad edendada debatti demokraatlikus ühiskonnas. Need on teemad, mis on avaliku huvi orbiidis. See käsitlus tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Pelk uudishimu aga ei ole veel avalik huvi. Seega ajakirjandusvabaduse kaitse ei laiene avalikkuse uudishimu rahuldamisele kellegi eraelu detailide osas,” selgitas inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.

 

Andmekaitse Inspektsioon sekkub suure tõenäosusega meedias isikuandmete avalikustamist puudutavatesse juhtumitesse siis:

*kui olukord nõuab kiiremat tegutsemist, kui seda võimaldab tsiviilkohtumenetlus,

*kui abi palub inimene, kes on abitus või eriliselt haavatavas seisundis ning ei saa ise enda õigusi kaitsta,

*kui tegemist on alaealisega,

*kui tegemist on tõeliselt delikaatsete isikuandmetega,

*kui rikkumine puudutab suurt hulka inimesi või on korduv,

*kui avalikustatakse raske õigusrikkumise teel saadud andmeid või on avalikustamine ise raske õigusrikkumine.

 

Paljudele võib tulla üllatusena, et ka Andmekaitse Inspektsioon on korrakaitseseaduse tähenduses korrakaitseorgan, mistõttu tuleb inspektsioonil oma tegevuses lähtuda ka korrakaitseseadusest. Nimetatud seadus aga seab üsna konkreetsed piirangud eraõiguslikesse suhetesse, nt inimeste vahelistesse eratülidesse sekkumisel. Seda silmas pidades on juhises kirjas ka olukorrad, kus inspektsioon tõenäoliselt ei sekku.

 

Inspektsioon ei sekku, kui andmete avaldamise vastu protesteerivad kurjategijad, kahtlustatavad ja süüdistatavad. Sekkumist saavad siin õigustada ainult mõninga konkreetse juhtumi väga kaalukad asjaolud, näiteks alaealise huvid.

 

Juhise lõpuosas kirjeldatakse ka meedia suhtes rakendatavaid meetmeid ning seda, mida inimene ise saab enda kaitseks teha.

 

Loe juhise tervikteksti inspektsiooni veebilehelt.

 

 

Margit Liivoja

avalike suhete nõunik


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner