Aastaettekanne: järelevalvemenetluste arv stabiilselt 600 ringis ning rohkelt tuleb karistada rahvastikuregistri väärkasutajaid

20. Mai 2013
PrintPDF Jaga

Täna tutvustas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep Riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012. aasta aruannet. Inspektsioonile laekuvate kaebuste arv on aastate lõikes stabiliseerunud. Järelevalvemenetluste arv on 600 ringis (mullu 595) ja 2012. aastal tehti ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust, viia tegevus seadusega kooskõlla. Kõige tihedamini puudutavad kaebused töösuhteid, kaamerate kasutamist ning suhtlusportaalides andmete avaldamist. Selgitustaotluste ja märgukirjade arv püsib stabiilselt 900 ringis (mullu 877), lisaks puudutavad teemad avaliku sektori poolset andmetöötlust ja andmete avaldamist meedias.

Ettekandes tuuakse välja ka aktuaalsemad probleemteemad:

Nulltolerants rahvastikuregistris ebaseaduslike päringute suhtes. Inspektsioonil on jätkuvalt sallimatu suhtumine uudishimulike registrikasutajate suhtes. 2012. aastal algatati 34 väärteomenetlust rahvastikuregistri ebaseadusliku kasutamise teemal. Probleemse ettevõttena paistis silma BIGBANK AS, kus karistati 6 töötajat ning avaliku sektori murelaps oli Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, kus väärteokaristus mõisteti 17 töötajale. Ebaseadusliku rahvastikuregistri kasutamise sagedasemad põhjused on jätkuvalt isiklikud suhted, uudishimu teiste suhete vastu, aga ka näiteks soov teha suguvõsa uuringut. Määratud karistused jäävad vahemikku 20-400 eurot.

Eraisikute võlaandmete avaldamine inkassoettevõtete poolt. Suurt töömahtu andis inspektsioonile seire inkassoteenuse sektoris, kus kontrolliti 66 inkassoettevõtet ja vaid kahe ettevõtte – Krediidiinfo AS ja Julianus Inkasso OÜ - võrgulehel oli eraisikutest võlglaste võlaandmete avaldamine täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis, kuid pahatihti avaldatakse andmeid ebaseaduslikul viisil.
“Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada isikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine, kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel, ilma inimese nõusolekuta keelatud”: selgitas seaduse mõtet seiret läbiviinud inspektor. Andmekaitse Inspektsioon tegi ettekirjutuse 5 inkasso- ja krediidiinfo teenust pakkuvale ettevõttele, kohustades neid eemaldama eraisikute nimekirjad kodulehelt.

Ennetuslikult on Andmekaitse Inspektsioon töötanud elektrituru avanemisega seotult, olles andmelao projekti juures nõuandvaks organiks ning ka e-rahvaloenduse, kui suurimal riiklikul andmetöötlusel on hoitud silm peal. Rahvusvahelises töös on kõige suuremaks väljakutseks pilvandmetöötlusega seotu. „Pilvandmetöötlus on tänane tegelikkus, aga info kes, kus ja kuidas andmeid töötleb, on puudulik“: seisab inspektsiooni aastaraamatus.

Andmekaitse Inspektsioon annab Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile iga-aastaselt ülevaate isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmisest.

Inspektsiooni ettekanded isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmisest leiab siit

Heade soovidega,

Stiina Liivrand

Andmekaitse Inspektsiooni nõunik

627 41 34
55 666 000

 

 

 

 

 

 

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner